| Maastikulised väärtused | sookooslus |
| Maastiku tüüp | soomaastik |
| Ala staatus | kaitsealune |
| Kaitsekorra alus | 2015.11.26 Vabariigi Valitsuse 26. novembri 2015. a määrus nr 116 "Meenikunno looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri" |
| KKR kood | KLO1000641 |
| Nimi | Meenikunno looduskaitseala |
| On maksusoodustus | Jah |
| On registriobjekt | Jah |
| Maismaa pindala (ha) | 2988,7 |
| Siseveekogude pindala (ha) | 38,9 |
| Kaitse eesmärgi kirjeldus | Kaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta:
1) metsa- ja sooökosüsteeme, elustiku mitmekesisust ning kaitsealuseid ja ohustatud liike ja nende elupaiku;
2) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7-50) nimetab I lisas: liiva-alade vähetoitelised järved (3110)3, huumustoitelised järved ja järvikud (3160), rabad (7110*), vanad loodusmetsad (9010*), rohunditerikkad kuusikud (9050), siirdesoo- ja rabametsad (91D0*) ja nokkheinakooslused (7150);
3) kaitsealuseid taimeliike järv-lahnarohtu (Isoetes lacustris), vesilobeeliat (Lobelia dortmanna), austria roidputke (Pleurospermum austriacum), karukolda (Lycopodium clavatum), roomavat öövilget (Goodyera repens), mets-vareskolda (Diphasium complanatum) ja nõmm-vareskolda (Diphasium tristachyum);
4) liike, mida Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7-25) nimetab I lisas, ning I ja II kaitsekategooria liike ning musträhni (Dryocopus martius), sarvikpütti (Podiceps auritus), sookurge (Grus grus), suurkoovitajat (Numenius arquata), rüüta (Pluvialis apricaria), händkakku (Strix uralensis), tetre (Tetrao tetrix), laanerähni (Picoides tridactylus) ja valgeselg-kirjurähni (Dendrocopos leucotos), ning säilitada ja taastada nende elupaiku. |
| Iseloomustus | Meenikunno looduskaitseala asub Põlvamaal Veriora, Lasva ja Orava vallas Kagu-Eesti lavamaa lõunaosas. Kaitseala on loodud 1981. aastal Meenikunno soo, Nohipalu Must- ja Valgjärve, Nohipalu mõhnastiku ja kaitsealuste liikide elupaikade kaitseks. Raba edelaosa on tekkinud pärast jääaega kujunenud veekogu kinnikasvamisel, ülejäänud osas on soo arenenud liivale ladestunud turbal. Nohipalu Mustjärve näol on tegemist ühe pruuniveelisema ja Nohipalu Valgjärve näol ühe selgeveelisema Eesti järvega. 3028 hektarilise pindalaga kaitseala on arvatud rahvusvahelise tähtsusega linnualade nimistusse.
Kaitsealused loomaliigid: Tetrao urogallus, Podiceps auritus, Falco columbarius, Grus grus, Cygnus cygnus.
Kaitsealused taimeliigid: austria roidputk (Pleurosperum austrianum), Lobelia dortmanua, Isoetes lacustris, Sparganium angustifolium. (Keskkonnaekspertiis, 1997)
rohekas käokeel, pruunikas pesajuur, roomav öövilge
hallõgija, väikekoovitaja, suurkoovitaja, kalakotkas, teder
põder, pruunkaru, ilves, hunt
Turism: Järve ääres puhkeplats koos ujumiskohaga. Raba loodusega tutvumiseks on laudtee. |
| Tüüp | looduskaitseala |
| Andmed Keskkonnaportaalis: | Ava objekti andmed Keskkonnaportaalis
https://keskkonnaportaal.ee/... |
| Ala kohanimi | Põlva maakond, Räpina vald, Leevi küla
Põlva maakond, Räpina vald, Lihtensteini küla
Põlva maakond, Räpina vald, Nohipalo küla
Põlva maakond, Räpina vald, Verioramõisa küla
Põlva maakond, Räpina vald, Vinso küla
Võru maakond, Võru vald, Kamnitsa küla
Võru maakond, Võru vald, Madala küla
Võru maakond, Võru vald, Rebasmäe küla |