| Kaitse eesmärgi kirjeldus | Nõva maastikukaitseala eesmärk on:
1) Loode-Eesti omapäraste rannamaastike ja sealsete kaitsealuste looma- ja taimeliikide ning looduslike metsakoosluste kaitse;
2) EÜ nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I lisa liigi ja I lisast puuduvate rändlinnuliikide kaitse;
3) EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide ja II lisas nimetatud liikide elupaikade: veealuste liivamadalate (1110) , rannikulõugaste (1150*), Läänemere kesk- ja põhjaosas püsirohttaimestuga liivarandade (1640), eelluidete (2110), hallide luidete (kinnistunud rannikuluited) (2130*), ruskete kukemarjaga luidete (2140*), metsastunud luidete (2180), luidetevaheliste niiskete nõgude (2190), kuivade kanarbiku ja kukemarjaga liivanõmmede (2320), vähe- kuni kesktoiteliste kalgiveeliste järvede (3140), jõgede ja ojade (3260), siirde- ja õõtsiksoode (7140), lubjarikaste lääne-mõõkrohuga madalsoode (7210*), liigirikaste madalsoode (7230), vanade loodusmetsade (9010*), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080) ning siirdesoo- ja rabametsade (91D0*) kaitse. |
| Iseloomustus | Nõva maastikukaitseala asub Lääne- ja Harjumaal Nõva, Noarootsi ja Padise vallas. Ala võeti kaitse alla 1985. aastal Loode-Eesti omapäraste rannamaastike ja taimekoosluste kaitseks. Kaitsealal esinevad liivikud, luited (rannavall kohati 10 m kõrgune) ja nõmmed, luitemännikud, rabastunud metsad, madalsood, niidud ja puisniidud. Suuremad veekogud on kaitsealal Lepajõeauk, Pikane järv, Allikajärv, Toatse järv ja Mustjärv. Põõsaspea neeme otsast kulgeb tähtis lindude rändetee, mis on ka üks paremaid lindude vaatluspaiku Läänemerel. Kaitseala pindala on 1876,6 ha.
Nõva maastikukaitseala on moodustatud Haapsalu Rajooni RSN Täitevkomitee 21. augusti 1985. a otsusega nr 216 «Nõva taimestiku ajutise kaitseala loomine» Nõva taimestikukaitseala baasil.
Pesitsevad liigid: Aegolius funereus, Anthus campestris, Asio flammeus, Bonasa bonasia, Bubo bubo, Caprimulgus europeaus, Ciconia nigra, Dryocopus martius, Falco columbarius, Ficedula parva, Glaucidium passerinum, Grus grus, Lanius collurio, Lullula arborea, Pernis apivorus, Porzana porzana, Sterna paradisaea, Strix uralensis, Sylvia nisoria, Tetrao tetrix, Tetrao urogallus, Tringa glareola.
Läbirändajad: Branta leucopsis, Circaetus gallicus, Circus pygargus, Cygnus columbianus, Cygnus cygnus, Gavia arctica, Gavia stellata, Haliaeetus albicilla, Sterna caspia.
Teised kaitsealused loomaliigid: Lutra lutra, Eptesicus nilssoni, Plecotus auritus, Bufo calamita, Lacerta agilis, Rana arvalis.
Kaitsealune taimeliik: Pulsatilla patens. (K. Möller, 1998)
Turism: 1 vaatetorn, telkimiskoht, 3 puhkekohta, 3 lõkkekohta |