| |||
Tüüp | Kaitsealune liik | ||
Nimi ladina k | Misgurnus fossilis | ||
Nimi eesti k | vingerjas | ||
Nimi inglise k | Mud loach | ||
Rühm | Kalad | ||
Kaitsekategooria | III kategooria | ||
Kirjeldus | Vingerjas (Misgurnus fossilis) on Eestis III kaitsekategooria liik, mis on kantud Eestis punasesse nimekirja määratlemata liigina. Vingerjat ohustab elupaikade hävitamine maaparandus- ja kuivendustööde käigus ning veetaseme muutmine järvedes. | ||
Direktiivi lisad | Loodusdirektiivi lisa II | ||
Liigi ohustatuse hinnang | 5. Ohulähedane (27.03.2019) | ||
Ohutegurite kirjeldus | Veekogu füüsilise kvaliteedi halvenemine. * Veekogu füüsiline ümberkujundamine, sh loodusliku kaldaala modifitseerimine, setete struktuuri muutmine, põhjasubstraadi eemaldamine või asendamine (sh tuuleparkide ja sadamate rajamine). * Vooluveekogude kanaliseerimine, õgvendamine. * Maaparandustööd valgalal ja eesvooludel (tekib settekoormus allavoolu asuvates veekogu osades). * Veetasapinna alandamine. Hüdroloogilise režiimi halvenemine. * veekogude paisutamine (oht veevoolu seiskamiseks, vooluhulkade reguleerimiseks, tulvavete teke, äravoolu tsüklilisus madalvee korral). * maaparandustööd vooluveekogul ja valgalal (suurvee kiire äravool, minimaalsete vooluhulkade väiksus madalveeperioodil). Levikutõkked - elujõulise asurkonna jaotumine mitmeks isoleeritud vähemarvukaks ja nõrgemaks alamasurkonnaks, hävinud alamasurkonnad iseseisvalt ei taastu, liigi levila ei laiene. Veekvaliteedi halvenemine. * Antropogeenne eutrofeerumine (toiteainete sissekanne veekogusse, sh ebaõige väetamisrežiim ja puudulik heitvete puhastus, sette suspenseerimine). * Reostus antropogeenset päritolu ohtlike ainetega mis on kaladele otseselt kahjulikud või toiduahelat ja elukeskkonda mõjutades kaudse negatiivse mõjuga. * Vee füüsikalis-keemiliste omaduste hälbimine tavapärasest (nt veetemperatuur, pH, hapnikusisaldus, looduslikku päritolu toksilise mõjuga ained). Otsesed füüsilised mõjud. * Turbiinide, pumpade jms veekasutuse poolt tekitatud suremus. * Veealused lõhkamistööd. Ebasoodsad klimaatilised tingimused/muutused. * Põud, veevaegus, veetemperatuuri ja gaasirežiimi või hüdroloogilise režiimi muutus. Looduslikud vaenlased (sh võõrliigid), haigused ja parasiidid. Looduslike asurkondade geneetilise mitmekesisuse vähenemine. Andmestiku (levik, arvukus, ohutegurid) ebapiisavus. | ||
| |||
Kaitsealused alad, kus on kaitse eesmärgiks | Kärevere looduskaitseala (KLO1000600) Mädajõe hoiuala (KLO2000016) Narva jõe alamjooksu hoiuala (KLO2000089) Väikese Emajõe hoiuala (KLO2000112) Rõuge jõe hoiuala (KLO2000079) Tamula järve hoiuala (KLO2000080) Ropka-Ihaste looduskaitseala (KLO1000633) Karisilla oja hoiuala (KLO2000011) Võrtsjärve hoiuala (Valga) (KLO2000172) Lõõdla järve hoiuala (KLO2000072) Lahepera hoiuala (KLO2000237) Mustjärve hoiuala (KLO2000159) Peipsiveere looduskaitseala (KLO1000624) Kaisma hoiuala (KLO2000245) Haanja looduspark (KLO1000469) Otepää looduspark (KLO1000559) Viljandi maastikukaitseala (KLO1000279) Õisu maastikukaitseala (KLO1000223) Alam-Pedja looduskaitseala (KLO1000455) Matsalu rahvuspark (KLO1000300) Endla looduskaitseala (KLO1000174) Järveküla looduskaitseala (KLO1000093) Mustoja maastikukaitseala (KLO1000178) Viljandi MKA, Viljandi pv. (KLO1100966) Alatskivi maastikukaitseala (KLO1000456) Pangodi maastikukaitseala (KLO1000288) Võrtsjärve hoiuala (Tartu) (KLO2000239) Vagula järve hoiuala (KLO2000082) Tõhela-Ermistu looduskaitseala (KLO1000737) Võrtsjärve hoiuala (Viljandi) (KLO2000173) Pullijärve hoiuala (KLO2000077) Alutaguse rahvuspark (KLO1000669) Keeri-Karijärve looduskaitseala (KLO1000285) Võhandu jõe hoiuala (Põlva) (KLO2000021) Värska lahe hoiuala (KLO2000174) Vooremaa maastikukaitseala (KLO1000294) Nõva looduskaitseala (KLO1000660) Piigandi järvede hoiuala (KLO2000019) Võhandu jõe hoiuala (Võru) (KLO2000084) |