Avaleht
EELISe andmed keskkonnaportaalis
Loe siit "Mis on EELIS?"
Otsing ja artiklid
Kaitstavad alad
Rahvusvahelise tähtsusega alad
Üksikobjektid
Ürglooduse objektid
Pärandkultuuriobjektid
Pargid, puistud
Liigid
Veekogud
Saared
Kaitsekorralduskavad
Abimaterjalid
Uued (uuendatud) artiklid:
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2023 (02.01.2024)
EELISe andmed keskkonnaportaalis (12.07.2023)
Statistika (11.01.2023)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2022 (02.01.2023)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 1.01.2022 (04.01.2022)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 1.07.2021 (05.07.2021)
©EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2023 (02.01.2024)
EELISe andmed keskkonnaportaalis (12.07.2023)
Statistika (11.01.2023)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2022 (02.01.2023)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 1.01.2022 (04.01.2022)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 1.07.2021 (05.07.2021)
©EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur
Liikide andmete kuvamine
| |||
| Tüüp | Kaitsealune liik | ||
| Nimi ladina k | Cobitis taenia | ||
| Nimi eesti k | hink | ||
| Nimi inglise k | Spined loach | ||
| Rühm | Kalad | ||
| Kaitsekategooria | III kategooria | ||
| Kirjeldus | Harilik hink (Cobitis taenia) on Eestis III kaitsekategooria liik ja kuulub EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisasse. Eesti punase raamatu andmetel on liik puuduliku andmestikuga. Hink elab enamasti selgeveelistes veekogudes, liivase või savise põhjaga aladel. Jõgedes valib ta elukohaks aeglase vooluga sopid ja vanajõgede suudmealad. Euroopas on hink levinud hajusalt Lõuna- ja Kesk-Euroopas, Põhja-Euroopas puudub. Eestis elab hink mitmes jões ja järves ning rannikumeres, kuid tema levik on lünklik. Asurkondade tegelik arv ja arvukus on teadmata, sest põhjalikud uuringud liigi leviku ja ökoloogia alalt puuduvad („Rahvusvahelise tähtsusega looma- ja taimeliigid Eestis”, Kristel Vilbaste 2004). | ||
| Direktiivi lisad | Loodusdirektiivi lisa II | ||
| Liigi ohustatuse hinnang | 6. Soodsas seisundis (30.03.2019) | ||
| Ohutegurite kirjeldus | Veekogu füüsilise kvaliteedi halvenemine. * Veekogu füüsiline ümberkujundamine, sh loodusliku kaldaala modifitseerimine, setete struktuuri muutmine, põhjasubstraadi eemaldamine või asendamine (sh tuuleparkide ja sadamate rajamine). * Vooluveekogude kanaliseerimine, õgvendamine. * Maaparandustööd valgalal ja eesvooludel (tekib settekoormus allavoolu asuvates veekogu osades). * Veetasapinna alandamine. Hüdroloogilise režiimi halvenemine. * veekogude paisutamine (oht veevoolu seiskamiseks, vooluhulkade reguleerimiseks, tulvavete teke, äravoolu tsüklilisus madalvee korral). * maaparandustööd vooluveekogul ja valgalal (suurvee kiire äravool, minimaalsete vooluhulkade väiksus madalveeperioodil). Levikutõkked - elujõulise asurkonna jaotumine mitmeks isoleeritud vähemarvukaks ja nõrgemaks alamasurkonnaks, hävinud alamasurkonnad iseseisvalt ei taastu, liigi levila ei laiene. Veekvaliteedi halvenemine. * Antropogeenne eutrofeerumine (toiteainete sissekanne veekogusse, sh ebaõige väetamisrežiim ja puudulik heitvete puhastus, sette suspenseerimine). * Reostus antropogeenset päritolu ohtlike ainetega mis on kaladele otseselt kahjulikud või toiduahelat ja elukeskkonda mõjutades kaudse negatiivse mõjuga. * Vee füüsikalis-keemiliste omaduste hälbimine tavapärasest (nt veetemperatuur, pH, hapnikusisaldus, looduslikku päritolu toksilise mõjuga ained). Otsesed füüsilised mõjud. * Turbiinide, pumpade jms veekasutuse poolt tekitatud suremus. * Veealused lõhkamistööd. Ebasoodsad klimaatilised tingimused/muutused. * Põud, veevaegus, veetemperatuuri ja gaasirežiimi või hüdroloogilise režiimi muutus. Looduslikud vaenlased (sh võõrliigid), haigused ja parasiidid. Andmestiku (levik, arvukus, ohutegurid) ebapiisavus. | ||
| |||
| Kaitsealused alad, kus on kaitse eesmärgiks | Kärevere looduskaitseala (KLO1000600) Pärnu jõe hoiuala (Pärnu) (KLO2000293) Mädajõe hoiuala (KLO2000016) Narva jõe alamjooksu hoiuala (KLO2000089) Eoste hoiuala (KLO2000122) Väikese Emajõe hoiuala (KLO2000112) Tamula järve hoiuala (KLO2000080) Ropka-Ihaste looduskaitseala (KLO1000633) Pärnu jõe hoiuala (Järva) (KLO2000025) Võrtsjärve hoiuala (Valga) (KLO2000172) Lõõdla järve hoiuala (KLO2000072) Lahepera hoiuala (KLO2000237) Mustjärve hoiuala (KLO2000159) Peipsiveere looduskaitseala (KLO1000624) Otepää hoiuala (KLO2000117) Pirita jõeoru maastikukaitseala (KLO1000216) Haanja looduspark (KLO1000469) Otepää looduspark (KLO1000559) Viljandi maastikukaitseala (KLO1000279) Alam-Pedja looduskaitseala (KLO1000455) Matsalu rahvuspark (KLO1000300) Endla looduskaitseala (KLO1000174) Soomaa rahvuspark (KLO1000269) Viljandi MKA, Viljandi pv. (KLO1100966) Lahemaa rahvuspark (KLO1000511) Karula rahvuspark (KLO1000242) Silma looduskaitseala (KLO1000197) Koiva-Mustjõe maastikukaitseala (KLO1000308) Ahja jõe ürgoru maastikukaitseala (KLO1000452) Alatskivi maastikukaitseala (KLO1000456) Peetri jõe maastikukaitseala (KLO1000173) Võrtsjärve hoiuala (Tartu) (KLO2000239) Ahja jõe hoiuala (KLO2000027) Vagula järve hoiuala (KLO2000082) Luitemaa looduskaitseala (KLO1000282) Kolga looduskaitseala (KLO1000271) Navesti hoiuala (KLO2000281) Vääna jõe hoiuala (KLO2000346) Võrtsjärve hoiuala (Viljandi) (KLO2000173) Alutaguse rahvuspark (KLO1000669) Vasalemma jõe hoiuala (KLO2000007) Ruhijärve hoiuala (KLO2000086) Keeri-Karijärve looduskaitseala (KLO1000285) Kunda jõe hoiuala (KLO2000063) Võhandu jõe hoiuala (Põlva) (KLO2000021) Loobu jõe hoiuala (KLO2000064) Vooremaa maastikukaitseala (KLO1000294) Elva jõe hoiuala (Valga) (KLO2000142) Reiu jõe hoiuala (KLO2000294) Pirita jõe hoiuala (KLO2000005) Piigandi järvede hoiuala (KLO2000019) Võhandu jõe hoiuala (Võru) (KLO2000084) Elva maastikukaitseala (KLO1000644) | ||
| |||
| Seotud dokument | Merestrateegia seire ja andmekogumise programmi uuendamine: Eesti mereala seire ja andmekogumise programm perioodiks 2021-2026 | ||