ENG
!
Andmed Statistika ja viited
Avaleht EELISe andmed keskkonnaportaalis Loe siit "Mis on EELIS?" Otsing ja artiklid Kaitstavad alad Rahvusvahelise tähtsusega alad Üksikobjektid Ürglooduse objektid Pärandkultuuriobjektid Pargid, puistud Liigid Veekogud Saared Kaitsekorralduskavad Abimaterjalid
Tagasiside
Uued (uuendatud) artiklid:
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2023 (02.01.2024)

EELISe andmed keskkonnaportaalis (12.07.2023)

Statistika (11.01.2023)

Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2022 (02.01.2023)

Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 1.01.2022 (04.01.2022)

Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 1.07.2021 (05.07.2021)


©EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur
lva.eelis.ee
veka.eelis.ee
Liikide andmete kuvamine

Liik: Halichoerus grypus (hallhüljes)Väljad: peida ,kuva
TüüpKaitsealune liik
Nimi ladina kHalichoerus grypus
Nimi eesti khallhüljes
Nimi inglise kGrey seal
RühmImetajad
KaitsekategooriaIII kategooria
KirjeldusHallhüljes (Halichoerus grypus) on kiskjaliste seltsi hülglaste sugukonda kuuluv veeimetaja, kes kuulub looduskaitseseaduse kohaselt III kaitsekategooriasse ning on Eesti ohustatud liikide punase nimestiku (2008) andmetel ohuvälises seisus. Eestis on viimastel aastatel loendatud keskmiselt 3600 karva vahetavat hallhüljest ja seireandmed näitavad juurdekasvutrendi peatumist. Seni ei ole teada, kas selle trendi põhjuseks on Läänemere kaasaegne ökoloogiline kandevõime või tasakaalustab juurdekasvu inimtekkeline hüljeste suremus läbi küttimise ja kalanduse koos kliimamuutustest tuleneva langusega loomade sigimise edukuses. Enamus liigile sobivatest lesilatest, mis paiknevad valdavalt Lääne-Eesti saarestiku avamerelistes osades, on hõivatud. Soojadest talvedest tulenevalt on Eesti rannikul paiknevad ja kogu Läänemere asurkonna seisukohast olulised poegimisalad olnud väga tihedalt asustatud. Seda võib pidada elupaigadefitsiidi tunnuseks. Hallhüljes asustab Atlandi ookeani põhjaosa. Elupaigaks eelistab ulgumere saarte ja laidude ümbrust ning on paikse eluviisiga.
Liigi ohustatuse hinnang6. Soodsas seisundis (29.03.2019)
Ohutegurite kirjeldusOhuteguriteks on epideemiad, sinivetikamürgid, hukkumine kalapüünistes, toidubaasi muutused, küttimine, elukeskkonna reostumine, vee- ja õhuliiklus, militaartegevus ja müra.
Liigi tegevuskavaHallhülge (Halichoerus grypus) kaitse tegevuskava
Hallhylge_tk_2014
Pildid: peida ,kuva
Hallhüljes, autor: Reigo Roasto, 4.07.2008
Seosed: peida ,kuva
Kaitsealused alad, kus on kaitse eesmärgiksVilsandi rahvuspark (KLO1000250)
Krassi saare hallhülge püsielupaik (KLO3000092)
Matsalu rahvuspark (KLO1000300)
Luitemaa looduskaitseala (KLO1000282)
Väinamere hoiuala (Läänemaa) (KLO2000241)
Pujuderahu hallhülge püsielupaik (KLO3000096)
Raudrahu hallhülge püsielupaik (KLO3000098)
Sääre looduskaitseala (KLO1000662)
Nõva-Osmussaare hoiuala (Läänemaa) (KLO2000166)
Selgrahu hallhülge püsielupaik (KLO3000095)
Kolga lahe maastikukaitseala (KLO1000495)
Väinamere hoiuala (Hiiu) (KLO2000340)
Hiiumaa laidude maastikukaitseala (KLO1000471)
Kihnu hoiuala (KLO2000298)
Allirahu looduskaitseala (KLO1000146)
Uhtju looduskaitseala (KLO1000017)
Kerju hallhülge püsielupaik (KLO3000094)
Nõva looduskaitseala (KLO1000660)
Klaasirahu hallhülge püsielupaik (KLO3000097)
Kura kurgu hoiuala (KLO2000316)
Väinamere hoiuala (Saare) (KLO2000339)
Dokumendid: peida ,kuva
Seotud dokument Merestrateegia seire ja andmekogumise programmi uuendamine: Eesti mereala seire ja andmekogumise programm perioodiks 2021-2026
Seotud dokument HELCOM Recommendation: Conservation of seals in the Baltic Sea area


©2024 EELIS (6.1.12)