Kirjandus | Andresmaa, E., Kink, H., Orru, M. 1995. Sookaitsealad Edela-Eestis. - Turbatootmine Eestis. Artiklite kogumik. Eesti Turbaliit, Pärnu, 18-23.
Eesti kaitsealad - geoloogia ja vesi. 1996. Koost. H. Kink. SEI, GI, Tallinn, 111-121.
Eesti turbavarud. 1992. Koost. M. Orru. EGK, Tallinn, 90, 102.
Kalm, V., Kink, H., Andresmaa, E., Orru, M., Ainsaar, L. 1994. Soomaa inventeerimine (geoloogia, turvas ja vesi). Aruanne, käsikiri TÜ GI-s. Tartu, 40 lk.
Kink, H., Andresmaa, E. 1994. Kas Eesti vajab Soomaa Rahvusparki? - Eesti Turvas, 2, 27-28.
Loopmann, A. 1974. Kuresoo. - Eesti Loodus, 5.
Masing, V., Läänelaid, A. 1974. Männid Kuresoos, kus loodus on omapead. - Eesti Loodus, 5.
Orru, M. 1995. Eesti turbasood. Teatmik. EGK, Tallinn, 149-151.
Orru, M., Ramst, R., Veldre, M. 1983. Aruanne turba ja sapropeeli otsingulis-hinnangulistest töödest Viljandi rajoonis. Keila, 575 lk. Käsikiri geoloogiafondis.
Orru, M., Ðirokova, M., Veldre, M. 1987. Aruanne turbavarude kompleksse kasutamise uuringutest Viljandi, Valga, Võru ja Põlva rajoonis. Keila, käsikiri geoloogiafondis.
Valk, U. 1988. Eesti sood. Tallinn, 44, 45, 48, 222, 227, 258, 261.
XVII Eesti Loodusuurijate Päeva ettekannete kokkuvõtted. Soomaa Rahvuspargi loodus. 1994. Toim. T. Kukk. Tartu, 99 lk.
|
Iseloomustus | Kuresoo raba on Soomaa Rahvuspargi suurim soo (10842 ha) ning on tekkinud pärast Balti jääpaisjärve taandumist kohaliku jääpaisjärve soostumisel. Turba lamamiks on liiv, saviliiv, savi ja järvesetted. Soo toitub peamiselt sademetest, madalsoo osas esineb ka põhja- ja valgveelist, jõgede läheduses ka tulvaveelist toitumist.
Suurema osa Kuresoo pindalast hõlmab rabalasund (8072 ha), mida rõngana ümbritsevad raba-sega- (896 ha) ja madalsoolasund (1874 ha). Servaaladel kasvab kuuse-kase segamets, keskosas levib raba taimkate, kus leidub nii rabamännikut, lageraba kui ka veesoontega älvelist laukaraba. Siin on eristatud 11 rabatüüpi (mikromaastikku). Turba paksus ulatub 8,5 m-ni. Selle ülemise osa moodustab raba fuskumi- ja magellaanikumiturvas, mille all on siirde- ja madalsoo rabaka- ja puu-pillirooturvas.
Loodusliku vetevõrgu moodustavad siin arvukad älved ja laukad, viimaste pikkus võib ulatuda 120 m-ni, sügavus kohati üle 2 m. Soo idaosas leidub mattunud veesooni, nõgusid ja vett ärajuhtivaid lehtreid. Laukavee keskmine keemiline koostis: NH4 0,26 mg/l, NO3 0,4 mg/l, Cl 3,6 mg/l, SO4 2,2 mg/l.
Kuresoo lõunapiiril asub ainulaadne metsaga kaetud kuni 8 m kõrgune järsk rabarinnak vastu Lemmjõge, mis oma toitaineterikka vee tõttu oli takistuseks raba edasitungile lõunasse. Soo idaserval asub helilooja M. Saare sünnikodu - Hüpassaare.
|