Ürglooduse objektide andmete kuvamine

Ürglooduse objekt: Põltsamaa - Umbusi soostikVäljad: peida ,kuva
Kaitsealune alaAlam-Pedja looduskaitseala (KLO1000455)
NimiPõltsamaa - Umbusi soostik
AsukohakirjeldusJõgeva maakond. Maakonna edelaosas. Puurmanni ja Põltsamaa vald. Pandivere kõrgustiku jalami lõunanõlval, 10 km Võrtsijärvest põhja pool. Põltsamaa linnast 5 km lõuna pool. Soostikust 500-600 m lääne pool asub Põltsamaa - Kolga-Jaani - Meleski maantee.
KaitseSoostik asub Alam-Pedja Looduskaitsealal 25 850 ha, mille uued kaitse eeskirjad kinnitati 03.03. 1995. a. 1998. a. anti Eesti Loodusfondile Alam-Pedja LKA infrastruktuuri väljaehitamise eest rahvusvaheline sihtotstarbeline Panda auhind.
KirjandusPirrus, R., Zirna, E. 1961. Õietolmuanalüüsi tulemustest Kirde- ja Kesk-Eesti holotseensetest setetest. - Eesti NSV TA Geoloogia Instituudi uurimused VII. Antropogeeni geoloogia. Tallinn.
Eesti sood. 1988. Koost. U. Valk. Tallinn, Valgus, lk. 272.
Orru, M. 1995. Eesti turbasood. Teatmik. Tallinn, lk. 118.
Alam-Pedja Looduskaitseala. 1997. Koost. A. Arder ja E. Tammur. Tallinn, lk, 19, 35-46.
Kink, H., Andresmaa, E., Orru, M. 1998. Eesti soode hüdrogeoökoloogia. Tallinn, TA Kirjastus, lk. 118.
Kink, H., Miidel, A. 1999. Loodusharulduste säilimine endistel sõjaväealadel. - Rmt.: Endise Nõukogude Liidu sõjaväe jääkreostus ja selle likvideerimine. Koost. ja toim. A. Raukas, Tallinn, lk. 95-109.
IseloomustusPõltsamaa - Umbusi soostik paikneb 10 km Võrtsjärvest põhja pool Põltsamaa ja Pedja jõe valglas. Soostik tekkis jõgede lammi ja järvede soostumisel boreaalsel kliimaperioodil. Soostik koosneb kahest rabast, mida eraldab piki Umbusi jõge kulgev vagumus. Loodeosas on abs. kõrgus 39-41 m, kaguosas 38 m. Soostiku kogu pindala on 8970 ha. Turba paksus on 2-3 m ja selle all on 0,5-1,7 m paksune järvelubja kiht. Järvesetted lasuvad liival, savil ja moreenil. Toitub sademetest, servaalad valg- ja põhjaveest. Rabalasund hõivab viis üksteisest eraldatud kollet, millest kaks on Umbusi jõest ida pool. Osa massiivide keskosas paikneb laugastik. Rabalasund koosneb puu-sfagnuumi, tarna-sfagnumi ja tarna-lehtsambla turbast. Madalsoos on hästilagunenud rohu-samblaturbad.
Soostiku piirkonnas Haudemäel on teada keskmise kiviaja asulakoht. Umbusi raba äärel asub Madise linnamägi. 1952-1992. a. jäi soostik end. NL Dubrovski sõjaväe metskonna maa-alale, mis aitas kaasa kinnise territooriumina looduse säilimisele. Leidub haruldasi taimi: sale villpea, kahkjaspunane sõrmkäpp, harilik käoraamat. Kasvab 461 liiki soontaimi, 184 liiki samblikke ja 640 liiki seeni. On kaitsealuste linnuliikide nagu kaljukotkas, rabakana, metsis, soo-loorkull ja sookurg pesitsusalaks. Hea jõhvika kasvukoht.
KoostanudH.Kink
SeisundRahuldav. Oli 1952-1992. a. Dubrovski sõjaväemetskonna halduses. Pommituslehtrid on turbapinnases looduslikult taastuvad, maastikku risustavad pommitusmärgid on koristatud. 1989. a. asus kirdeosas 65 ha suurune freesturba väli.
TähtsusTeaduslik - huvipakkuv tekkelugu. Põltsamaa raba laugastikud; haruldane floora ja fauna; turistlik
UuritusR. Pirrus, E. Zirna 1961. õietolmu uurimised; M. Orru 1989 - turbauuringud.
LoodusobjektSood
Asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses:Ava objekti asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses
keskkonnaportaal.ee/...
Asukoht: peida ,kuva
Ürglooduse objekti kohanimiJõgeva maakond, Põltsamaa vald, Jüriküla
Jõgeva maakond, Põltsamaa vald, Umbusi küla
Jõgeva maakond, Põltsamaa vald, Väike-Kamari küla
Tartu maakond, Tartu vald, Valmaotsa küla
Viljandi maakond, Viljandi vald, Lalsi küla
Viljandi maakond, Viljandi vald, Meleski küla
Viljandi maakond, Viljandi vald, Odiste küla
Viljandi maakond, Viljandi vald, Taganurga küla
Viljandi maakond, Viljandi vald, Vaibla küla