Kaitsealune ala | Karula rahvuspark (KLO1000242) |
Nimi | Ähijärv |
Asukohakirjeldus | Võrumaa. Antsla vald. Karula rahvuspark. Lüllemäelt 7 km kagu pool, Valga ja Võru maakonna piiril. |
Kaitse | Paikneb Karula Rahvuspargis. Maastikukaitse all 24. IX 1979. a. ENSV MN määrus 497. Kaitse tingimata säilitada. |
Kirjandus | Mäemets, A. 1977. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tallinn, Valgus, lk. 76.
Mäemets, A. 1985. Võru rajooni järvede keskkonnakaitseline seisund. - Rmt.: Põllumajandusmaastiku ökoloogia ja ökonoomika. Tallinn-Võru, lk. 90-94.
Paltsimäe, E. 1985. Looduskaitse objektid Võru rajoonis. - Rmt.: Põllumajandusmaastiku ökoloogia ja ökonoomika. Tallinn-Võru, lk. 143-146.
Siska, S. 1987. Karula maastikukaitseala. - Rmt.: Valga rajoonis. Tallinn, lk. 72-75.
Mäemets, A. Matk Eesti järvedele. Tallinn, Eesti Raamat, lk. 121.
|
Iseloomustus | Asub Antsla valla edelapiiril ainulaadse geomorfoloogiaga oosmõhnastikus. Järve pindala on 176 ha, suurim sügavus 5,5 m, keskmine - 3,8 m. Kaldajoon väga sopiline - arvukalt poolsaari ja 3 saart (Sitiksaar, Linnusaar, Pajusaar). Kaldad liivased ja kruusased, rajatud ujumis- ja telkimiskohti. Piirkonna abs.kõrgus 55-95 m. Ähijärve suurim laht - Külmalätte kolk - on saanud nime arvukatest põhjaallikatest. Loodekaldal on ka Külmalätte allikas. Läbivool järvest on nõrk: sisse voolavad Alakonnu järvest Virela ehk Vilimiku oja, kirdest 2 väiksemat oja. Väljavool on lõunaotsast Muduri ehk Saera oja kaudu Ahelo jõkke. Järvevesi on aluseline pH=7,8-8,6, sisaldab keskmiselt mineraalaineid: HCO3 138-147 mg/l. Tüüpiline rohketoiteline hea kalajärv. Järve lõunatipus, Sitiksaare ümbruses on kehtestatud liikumiskeeld ajavahemikus 01.04.-31.07.
Loodekaldal paikneb 90 m kaugusel järvest muistne kalme "Kirikuase" I aastatuhande esimesest poolest.
Muistendid: Ähijärv on oma praegusele kohale tulles mitu talu uputanud.
Järvest ilmuv must koer hirmutab suplejaid.
|
Koostanud | H. Kink |
Seisund | Hea, looduslikus seisundis, sobilik veesäilitusalaks. |
Tähtsus | Maastikuline, hüdrogeoloogiline, veemajanduslik, turistlik. |
Uuritus | Mäemets, A. 1975.
Andresmaa, E., Kõiv, M. 1998.
|
Loodusobjekt | Järv |
Asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses: | Ava objekti asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses keskkonnaportaal.ee/... |