Ürglooduse objektide andmete kuvamine

Ürglooduse objekt: Viljandi järvVäljad: peida ,kuva
Kaitsealune alaViljandi maastikukaitseala (KLO1000279)
NimiViljandi järv
AsukohakirjeldusViljandi linna kagupiiril ürgorus.
KaitseLooduskaitseobjekt koos ürgoruga alates 1977. a. 1992. a. asutati maakondliku tähtsusega Loodi Looduspark, kuhu kuulusid ka Viljandi ürgorg, järv, lossipark ja paljand. 17. juunil 1997. a. moodustati Viljandi Maastikukaitseala (EV määrus nr. 121). Väärib kaitsmist kui omapärase arengulooga (veelahkme muutused) põhjaveetoiteline ürgorgu moodustunud järv.
KirjandusLõokene, E. 1968. Viljandi rajooni geomorfoloogia. - Rmt.: Viljandi rajoonis. Kodu-uurijate seminar-kokkutuleku ettekannete kokkuvõtted. Tallinn. Lk. 7-19.
Eesti järved. 1968. Toim. A. Mäemets. Tallinn. Valgus, lk. 423-425.
Kattai, H. 1968. Kesk-Sakala kutsub. Tallinn. Eesti Raamat, lk. 17-19.
Joost, R. 1973. Viljandi rajoonis. Siin- ja sealpool maanteed. Tallinn. Eesti Raamat, lk. 70.
Joost, R. Viljandi. Tallinn. Perioodika, lk. 42-43.
Mäemets, A. 1977. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tallinn. Valgus, lk. 199-200.
Lõokene, E. 1979. Viljandi ja Sinialliku järve geoloogiast. - Rmt.: Eesti NSV saarkõrgustike ja järvenõgude kujunemine. Tallinn, lk. 161-169.
Mäemets, A. 1983. Viljandi rajooni järvede keskkonnakaitseline seisund. - Rmt.: Väikelinnade ja maaasulate keskkonnakaitse ning maastikuhooldus. Tallinn-Viljandi, lk. 69-73.
IseloomustusViljandi järv asub Sakala kõrgustiku keskosas abs. kõrgusel 41,9 m. Järve pikkus on 4,6 m, laius kuni 400 m, pindala 155 ha. Suurim sügavus on 11 m.
Järve kujunemine ürgorus, mis moodustus enne viimast jääaega, algas peale Balti jääpaisjärve taandumist. Tänapäeval on oru veerude ja järve vahel 100-200 m laiune soostunud tasandik. Järve loodekaldal on nõrglubjalasund.
Viljandi järv oli enne 17. saj. veelahkmeks, kust vesi voolas Võrtsjärve ja Pärnu jõe suunas. Tänapäeval on Viljandi oru veelahe 0,25 km ida pool. Viljandi järv on hea läbivooluga: järve suubuvad Uueveski (Kösti) oja ja linna läbiv Valuoja. Järve toidavad ka arvukad põhja- ja kaldaallikad. Järve edelaotsast voolab välja Raudna jõgi. Järve vesi on aluseline (pH - 8,8) ja sisaldab rohkesti mineraalaineid (HCO2 - 200 mg/l). Viljandi järv on tugevalt eutroofne kalgiveeline järv, mille veereiimi halvenemine pidurdus pärast Viljandi linna heitvee sisselaskmise lõpetamist (1983. a.). Järve elustik on rikkalik, leidub haruldast järvepalli (Mäemets, 1989).
Muistendid: Viljandi järv olevat tulnud Volvetist Kiipsi mägede vahelt ja tahtvat sinna tagasi minna. Järve kaldal seisnud kirik, mis vajunud järve kui seitse venda kirikusse läksid. Järves elavat ka näkk, kes igal aastal ohvreid nõuab.
Viljandi järve lähistel paiknevad Lossimäed ja Lossipark.
KoostanudH.Kink
SeisundHea.
Heitvee juhtimine Viljandi järve on peaaegu lakanud.
TähtsusMaastikuline, turistlik, puhkemajanduslik, teaduslik: geoloogiline, hüdrogeoloogiline ja limnoloogiline.
LoodusobjektJärv
Asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses:Ava objekti asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses
keskkonnaportaal.ee/...
Asukoht: peida ,kuva
Ürglooduse objekti kohanimiViljandi maakond, Viljandi linn