Nimi | Meelva järv |
Asukohakirjeldus | Põlva maakond. Räpina vald. Räpinast 8 km loode pool, Meelva raba kaguservas. |
Kaitse | Ei ole üksikobjektina looduskaitse all. A. Mäemets soovitas 1977. a. võtta Meelva järv täieliku looduskaitse alla kui teaduslikult oluline harulduste rikas ökosüsteem. Säilitada maastikulise ja olulise geoloogilis-hüdrogeoloogiliste ja limnoloogiliste uurimiste objektina. |
Kirjandus | Kas tunned maad. 1965. Koost. E. Varep. Tallinn, Eesti Raamat, lk. 654.
Eesti järved. 1968. Koost. A. Mäemets. Tallinn, Valgus, lk. 206-207.
Mäemets, A. 1975. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tallinn, Valgus, lk. 120-121.
Kirt, K., Ivask, A., Ploom, E. 1975. Põlva rajoon. Siin- ja sealpool maanteed. Tallinn, Eesti Raamat, lk. 80.
Mäemets, A. 1978. Järved. - Rmt.: Põlva rajoonis. Kodu-uurijate seminar-kokkutulek. Tallinn, lk. 24-27.
Mäemets, A. 1989. Matk Eesti järvedele. Tallinn, Eesti Raamat, lk. 92.
Orru, M. 1995. Teatmik: Eesti turbasood. Tallinn, Eesti Geoloogiakeskus, lk. 182-183.
|
Iseloomustus | Järv asub Meelva raba kagupiiril, Kagu-Eesti lavamaa ja Peipsi madaliku siirdealal. Järv on pika kitsa, põhjakirde-lõuna suunas kõverdunud kujuga. Lääne ja lõuna poolt ümbritseb järve raba (vt. Meelva soo). Oletatakse, et Meelva järve kohal oli org. Järve areng algas peale ala vabanemist hilisjääaegse Suur-Peipsi alt. Järv on suurema veekogu jäänukjärv ja tänapäeval raba mõju all - järve valgub kraavidest ja maasiseselt (kruus-liiva põhi) soovett. Pindala 78,7 ha, abs. kõrgus 42,4 m, sügavus kuni 3,2 m. Väljavool kagusopist Toolamaa oja kaudu Võhandu jõkke. Järve vesi on happeline (pH 5,2-5,6), mineraalainete hulk väike - HCO3 - 0, orgaaniliste ainete hulk suur (40-54 mg/l). Valdavateks anioonideks on sulfaat- ja kloriid ioonid (26 ekv.% SO4 ja 24 ekv. % Cl). Katioonidest on ülekaalus Mg - 29 ekv.%. Järve vesi on punakaspruun. Kuulub huumustoiteliste järvede hulka. Suure teadusliku tähtsusega - erakordselt haruldusterikas ökosüsteem (15 haruldust) ja huvitav maastikuelement. Järves on omapärane planktonifauna. 1998. a. augustikuus mõõdeti väljavoolu järve lõunaotsas Toolamaa - Meelva tee truubis (Toolamaa ojas), mis oli 170 l/s. Suur-Peipsi jäänukjärv - tänapäeval toitub happelisest sooveest.
Järve ääres asus muistne rauasulatusahi. Nähtud on eksitajat musta poisikese näol.
Meelva järve kallastel paljanduvad rändrahnud.
|
Koostanud | H. Kink, E. Andresmaa, K. Erg 15.02.1999 |
Seisund | Hea. |
Tähtsus | Maastikuline, geoloogilis-hüdrogeoloogiline - lavamaa ja madaliku piiril paiknev jäänukjärv, mis toitub sooveest. Järve ökosüsteem on haruldusterikas, läheduses arvukalt ajaloomälestisi. |
Uuritus | E. Kumari, 1949 - järvede uurimised;
A. Mäemets jt. ,1958, 1977 - järvede uurimised;
E. Andresmaa, M. Kõiv, 1998 - revisjoniülevaatus.
|
Loodusobjekt | Järv |
Asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses: | Ava objekti asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses keskkonnaportaal.ee/... |