Ürglooduse objektide andmete kuvamine

Ürglooduse objekt: Meelva järvVäljad: peida ,kuva
NimiMeelva järv
AsukohakirjeldusPõlva maakond. Räpina vald. Räpinast 8 km loode pool, Meelva raba kaguservas.
KaitseEi ole üksikobjektina looduskaitse all. A. Mäemets soovitas 1977. a. võtta Meelva järv täieliku looduskaitse alla kui teaduslikult oluline harulduste rikas ökosüsteem. Säilitada maastikulise ja olulise geoloogilis-hüdrogeoloogiliste ja limnoloogiliste uurimiste objektina.
KirjandusKas tunned maad. 1965. Koost. E. Varep. Tallinn, Eesti Raamat, lk. 654.
Eesti järved. 1968. Koost. A. Mäemets. Tallinn, Valgus, lk. 206-207.
Mäemets, A. 1975. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tallinn, Valgus, lk. 120-121.
Kirt, K., Ivask, A., Ploom, E. 1975. Põlva rajoon. Siin- ja sealpool maanteed. Tallinn, Eesti Raamat, lk. 80.
Mäemets, A. 1978. Järved. - Rmt.: Põlva rajoonis. Kodu-uurijate seminar-kokkutulek. Tallinn, lk. 24-27.
Mäemets, A. 1989. Matk Eesti järvedele. Tallinn, Eesti Raamat, lk. 92.
Orru, M. 1995. Teatmik: Eesti turbasood. Tallinn, Eesti Geoloogiakeskus, lk. 182-183.
IseloomustusJärv asub Meelva raba kagupiiril, Kagu-Eesti lavamaa ja Peipsi madaliku siirdealal. Järv on pika kitsa, põhjakirde-lõuna suunas kõverdunud kujuga. Lääne ja lõuna poolt ümbritseb järve raba (vt. Meelva soo). Oletatakse, et Meelva järve kohal oli org. Järve areng algas peale ala vabanemist hilisjääaegse Suur-Peipsi alt. Järv on suurema veekogu jäänukjärv ja tänapäeval raba mõju all - järve valgub kraavidest ja maasiseselt (kruus-liiva põhi) soovett. Pindala 78,7 ha, abs. kõrgus 42,4 m, sügavus kuni 3,2 m. Väljavool kagusopist Toolamaa oja kaudu Võhandu jõkke. Järve vesi on happeline (pH 5,2-5,6), mineraalainete hulk väike - HCO3 - 0, orgaaniliste ainete hulk suur (40-54 mg/l). Valdavateks anioonideks on sulfaat- ja kloriid ioonid (26 ekv.% SO4 ja 24 ekv. % Cl). Katioonidest on ülekaalus Mg - 29 ekv.%. Järve vesi on punakaspruun. Kuulub huumustoiteliste järvede hulka. Suure teadusliku tähtsusega - erakordselt haruldusterikas ökosüsteem (15 haruldust) ja huvitav maastikuelement. Järves on omapärane planktonifauna. 1998. a. augustikuus mõõdeti väljavoolu järve lõunaotsas Toolamaa - Meelva tee truubis (Toolamaa ojas), mis oli 170 l/s. Suur-Peipsi jäänukjärv - tänapäeval toitub happelisest sooveest.
Järve ääres asus muistne rauasulatusahi. Nähtud on eksitajat musta poisikese näol.
Meelva järve kallastel paljanduvad rändrahnud.
KoostanudH. Kink, E. Andresmaa, K. Erg 15.02.1999
SeisundHea.
TähtsusMaastikuline, geoloogilis-hüdrogeoloogiline - lavamaa ja madaliku piiril paiknev jäänukjärv, mis toitub sooveest. Järve ökosüsteem on haruldusterikas, läheduses arvukalt ajaloomälestisi.
UuritusE. Kumari, 1949 - järvede uurimised;
A. Mäemets jt. ,1958, 1977 - järvede uurimised;
E. Andresmaa, M. Kõiv, 1998 - revisjoniülevaatus.
LoodusobjektJärv
Asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses:Ava objekti asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses
keskkonnaportaal.ee/...
Asukoht: peida ,kuva
Ürglooduse objekti kohanimiPõlva maakond, Räpina vald, Meelva küla
Põlva maakond, Räpina vald, Toolamaa küla