I.LOODUSKAITSEALAD
EESTI NSV MINISTRITE NõUKOGU
MÄÄRUS
MATSALU, NIGULA, VAIKA JA VIIDUMÄE RIIKLIKE
LOODUSKAITSEALADE PIIRIDE JA
PõHIMÄÄRUSTE KINNITAMISEST
Vastavalt Eesti NSV Ministrite Nõukogu 11. juuli
1957.a.
määrusele nr. 242 Eesti NSV Ministrite Nõukogu
määrab:
1. Kinnitada Matsalu, Nigula, Vaika ja Viidumäe
riiklike
looduskaitsealade piirid vastavalt lisadele nr. 1, 2, 3 ja
4.
2. Kinnitada Matsalu, Nigula, Vaika ja Viidumäe
riiklike
looduskaitsealade põhimäärused vastavalt
lisadele nr. 5, 6, 7 ja
8.
Eesti NSV Ministrite Nõukogu
esimees A. Müürisepp
Eesti NSV Ministrite Nõukogu
asjadevalitseja E. Udras.
Tallinn, Toompea,
5. augustil 1958. Nr. 277.
1955
MATSALU, NIGULA, VAIKA jA VIIDUMÄE RIIKLIKE LOODUS-
KAITSEALADE PIIRIDE JA PÕHIMÄÄRUSTE
KINNITAMISEST
ENSV Ministrite Nõukogu määrus 5. augustist
1958. a. nr. 277
(ENSV T 1958, nr. 10, art. l56)
(Kehtetu - ENSV Ministrite Nõukogu 22. aprilli 1966. a.
määrus nr. 182, 21. septembri 1971. a. määrus
nr. 457
ENSV - Teataja 1971, nr. 43, art. 454 - ja 24. septembri 1979.
a. määrus nr 497.)
Lisa nr. 1
Eesti NSV Ministrite Nõukogu 5. augusti
1958.a. määruse nr. 277 juurde
Matsalu Riikliku Looduskaitseala piiride kirjeldus
Matsalu Riikliku Looduskaitseala piirid määratakse
kindlaks järgmiselt.
Põhjas: Härjamaa ja Sõmeri saartest, arvates
need looduskaitseala koosseisu, kagu suunas: Tauksi ja Sassi
saare
kirdekalda lähedalt merelt kuni Tuuruni (Kalaküla ja
Puise teristmeni) ja siit piki teed kuni Haapsalu - Lihula
maanteeni;
Kagu suunas piki Haapsalu - Lihula maanteed Laikülani.
Idas: piki Risti - Virtsu maanteed Laikülast kuni Kasari
jõe sillani.
Lõunas: Kasari jõe sillast piki maanteed Kirblani,
siit piki III kl. maanteed läbi Lautna ja Kloostri
Penijõele, sealt mööda
külavaheteed läbi Kirikuküla Tuudi jõeni,
piki Tuudi jõge kuni Lihula - Virtsu maanteeni, piki
nimetatud maanteed
Saastna teeristini, sealt piki Saastna teed kuni Poanse
teeristini, sealt Salevereni ja edasi piki teed
Mõisaküla pargini.
Mõisakülast kulgeb looduskaitseala piir
lääneedelasse Mõisaküla neemeni ja sealt
läände kuni Papirahu (Kivirahu)
lõunatipuni.
Läänes: Piki merd Papirahust, mis kuulub
looduskaitseala koosseisu, põhja suunas Sipelgarahu
edelatipuni ja siis
edasi kuni Härjamaa saarteni.
Lisa nr. 2
Eesti NSV Ministrite Nõukogu 5. augusti
1958.a. määruse nr. 277 juurde
Nigula Riikliku Looduskaitseala piiride kirjeldus
Määrata Nigula Riikliku Looduskaitseala piirid
järgmiselt.
Põhjas: piki Kilingi-Nõmme metsamajandi Urissaare
metskonna kvartalite nr. nr. 57, 58, 59, 60, 61, 62 ja 63
põhjaserva.
Idas: piki Jäärja metskonna kvartali nr. 82
põhja- ja idaserva sama kvartali kagutipuni, sealt
sirgjoones 190o
(lõuna-edela) suunas kuni punktini A, mille koordinaadid
on järgmised: 24o 42'15" i.-p.; 57o 59'01" p.-l.
Lõunas: punktist A, mille koordinaadid on 24o 42'15"
i.-p.; 57o 59'01" p.-l., sirgjooneliselt 243o (lõuna-kagu)
suunas
kuni Urissaare metskonna kvartali nr. 99 lõunatipuni.
Läänes: kvartali nr. 99 lõunatipust piki sama
kvartali lääneserva kuni 98. kvartali
lõunaservani, sealt lääne suunas
piki kvartali nr. 98 lõunaserva kuni sama kvartali
edelatipuni, kust piir kulgeb piki kvartali nr. 98 lääne-
ja põhjaserva
kuni kv. nr. 93 lääneservani, sealt edasi
mööda kv. nr. 93 ja 82 lääneserva ja kv. nr. 82
põhjaserva kuni kv. nr. 94
lääneservani, edasi piki kv. nr. 94, 67 ja 56
lääneserva kuni kv. nr. 57 põhjaservani.
Lisa nr. 3
Eesti NSV Ministrite Nõukogu 5. augusti
1958.a. määruse nr. 277 juurde
Vaika Riikliku Looduskaitseala piiride kirjeldus
Määrata kindlaks Vaika Riiklik Looduskaitseala
järgmistes piirides:
saared - Karirahu, Alumine Vaigas, Keskmine Vaigas, ulemine
Vaigas, Mustpank ja Kullipank - koos nende vahel
asuva ja ümbritseva merega 200 m kaugusel nendest.
(Kehtetu - ENSV Ministrite Nõukogu 21. septembri 1971. a.
määrus nr. 457 - ENSV Teataja 1971, nr. 43, art 454.)
Lisa nr. 4
Eesti NSV Ministrite nõukogu 5 augusti
1958.a. määruse nr. 277 juurde
Viidumäe Riikliku Looduskaitseala piiride kirjeldus
Määrata kindlaks Viidumäe Riikliku
Looduskaitselal piirid järgmiselt.
Põhjas: punktist Viidu - Liiva maanteel, mis asub
Viidumäe järsakust 400 m kaugusel loodes
sirgjooneliselt
edela-kirde suunas kuni Kuusnõmme metskonna piirini,
sealt piki Kuusnõmme metskonna piiri põhja poole
kuni
Kuusnõmme metskonna kvartali nr. 98
põhjatipuni.
Idas: Kuusnõmme metskonna kvartali nr 98
põhjatipust piki sama metskonna kvartalite nr. 98, 99, 100,
103, 104
ja 105 idaserva kuni 105. kv. kagutipuni.
Lõunas: Kuusnõmme metskonna kvartali nr. 105
kagutipust piki sama kvartali lõunaserva kuni
Kuusnõmme
metskonna piirini, siis piki metskonna piiri kagusse kuni
kolhoosi "Lembitu" põhjapiirini ja läände 340 m
piki kolhoosi
"Lembitu põhjapiiri.
Läänes: punktist, mis asub kolhoosi "Lembitu"
põhjapiiril 340 m kaugusel Kuusnõmme metskonna
piirist läänes,
sirgjooneliselt kagu-loode sihis, lõigates harukraavi nr.
1 ja Kingissepa - Lümanda maanteed, kuni põhja pool
Lümanda
maanteed oleva kagu-loode suunas kulgeva piirdekraavi
kagutipuni, sealt edasi kraavi sirgjooneliselt loode-kagu
suunas kuni Viidu - Liiva maanteel 400 m kaugusel Viidumäe
järsakust loodes oleva punktini.
Lisa nr. 5
Eesti NSV Ministrite Nõukogu 5. augusti
1958 a. määruse nr. 277 juurde
Matsalu Riikliku Looduskaitseala
põhimäärus
1. Matsalu Riiklik Looduskaitseala organiseeritakse praeguse
Matsalu ornitoloogilise ja jahiteadusliku
õppekatsemajandi baasil.
2. Matsalu Riikliku Looduskaitseala ülesandeks on
väärtuslike jahiloomade, vee- ja soolindude ning
nende
imetajate säilitamine ja nende arvu suurendamine, uute
linnu- ja imetajaliikide introdutseerimine (sissetalumine); ta
on
ühtlasi teadusliku uurimistöö teostamise
baasiks.
3. Matsalu Riiklikul Looduskaitsealal keelatakse lindude ja
imetajate pesade rüüstamine ja poegade
püüdmine.
Täielikult on keelatud inimeste viibimine kajakaliste
kolooniate piirkondades Matsalu lahe siseosa roostikus ja
hallhanede peamisel pesitsusalal Kasari lõunapoolse
jõekanali Penijõe, Suitsu jõe ning
Äärenurga ja Penijõe rannuku
vahelises roostikus 15. aprillist 15. juulini; samuti on sel
ajavahemikul nimetatud kohtades keelatud igasugune
kalapüük. 15. aprillist kuni 15. juulini keelatakse
inimeste viibimine kõigil Matsalu lahe keskosa ja suudmeosa
läheduses
asuvatel looduskaitseala piiridesse kuuluvatel saartel ja
laidudel, välja arvatud Tauksi, Sassi ja Holmi saar ning
Porgi
saared. Liia saarel on lubatud rändpüügil
viibivate kalurite peatumine. Kõigil keelualustel saartel ja
laidudel on
nimetatud ajal keelatud ka võrkude ja mõrdade
kuivatamine ning karjatamine. Looduskaitse Valitsus võib
ajutiselt
keelata inimeste viibimise lindude massilise kogunemise
kohtades. Erandeid käesoleva punkti suhtes võidakse
teha
ainult teaduslikul otstarbel ja võitluseks
looduskaitseala loodusliku tasakaalu häirivate
röövloomadega või
ümbruskonda ohustavate lindude ja imetajatega ning
epideemiatega Looduskaitse Valitsuse loal. Heinaniitmist
keelualustel saartel võib enne 15. juulit alustada
Looduskaitse Valitsuse loal.
4. Lindude haudeasendite ja sulgimiskohtade kaitseks keelatakse
Matsalu lahel 1. aprillist 1. septembrini roo ja
rohu põletamine ja rooniitmine. Kooskõlastatult
Looduskaitse Valitsusega lubatakse kalandusmelioratiivset
rooniitmist
pärast 1. Juulit. Matsalu lahe kagupoolses osas hallhane
pesapaikadel Kasari lõunapoolse jõekanali,
Penijõe, Suitsu
jõe ning Penijõe ja Arenurga rannikuga piiratud
alal on keelatud roo ja rohu põletamine ning roo niitmine
kogu aasta
vältel. Kalapüük looduskaitseala piirides peab
toimuma ranges kooskõlas kehtivate eeskirjadega. Matsalu
Riikliku
Looduskaitseal piiridesse jäävates riigi- ja
kolhoosimetsades keelatakse lageraie tegemine ilma Looduskaitse
Valitsuse
vastava loata.
5. Kasari jõe ja looduskaitsealal paikneva muu
vetevõrgu reguleerimine võib toimuda ainult sellisel
määral, mis ei
muuda looduskaitseala looduslikke tingimusi, tema taimestikku ja
loomastikku. Nende tööde teostamine peab olema
kooskõlastatud Looduskaitse Valitsusega.
6. Kuna Matsalu Riiklik Looduskaitsela asub tihedasti asustatud
ja intensiivselt majandataval alal, siis tema
maavaldused ja looduslike ressursside kasutamine, välja
arvatud käesoleva põhimääruse punktides 3, 4
ja 5 toodud
kitsendused, jäävad kõikides osades
endisteks.
7. Kõigi looduskaitsealade kuivama asetatud
mõrdade pärad peavad olema avatud. Kõik
looduskaitsealal
hukkunud ja vigaselt leitud linnud ja imetajad tuleb nende
hukkumispõhjuste selgitamiseks ja nende teaduslikuks
kasutamiseks viivitamata üle anda looduskaitseala
töötajatele.
8. Looduskaitseala töötajatel on õigus kinni
pidada kõiki looduskaitseala reziimi rikkunud kodanikke ja
nõuda
neilt isikut tõendavate dokumentide esitamist.
Looduskaitseala töötajad koostavad
reõiimirikkumiste kohta akti, mis
on kehtiv ka ilma tunnistajate allkirjadeta.
Looduskaitseala töötajad võivad looduskaitseala
piirides kanda registreeritud valverelva (jahipüssi), ilma
jahipidamise õiguseta (välja arvatud kahjulike
röövimetajate ja -lindude ning hulkuvate kasside ja
koerte hävitamine).
9. Looduskaitsealal kehtestatud reziimi rikkujaid karistatakse
vastavalt kehtivatele jahipidamise ja kalapüügi
eeskirjadele, kui rikkumise iseloom ei too kaasa karistamist
Eesti NSV ulemnõukogu 7. juuni 1957.a. seaduse
"Eesti
NSV looduse kaitsest" 4 alusel.
(Kehtetu ENSV Ministrite Nõukogu määrus 22.
aprillist 1966. a. nr. 182.)
Lisa nr. 6
Eesti NSV Ministrite Nõukogu 5. augusti
1958.a. määruse nr. 277 juurde
Nigula Riikliku Looduskaitseala
põhimäärus
1. Nigula Riikliku Looduskaitsealasse kuulub
Kilingi-Nõmme rajoonis Kilingi-Nõmme metsamajandi
Urissaare ja
Jäärja metskonna piirides paiknev Nigula raba koos
juurdekuuluva metsaaalaga, kokku 2730 ha suuruses.
2. Nigula Riiklik Looduskaitseala kujundatakse uurimis- ja
katsebaasiks botaaniliste, metsanduslike ja zooloogiliste
püsivuurimiste jaoks.
3. Nigula Riikliku Looduskaitseala ülesandeks on ürgse
soomassiivi säilitamine looduslikus olekus, et oleks
võimalik
tundma õppida soostumisprotsesside edasist kulgu
rabamassiivil ja seda ümbritseval metsaalal ning
rabataimestiku ja
puuliikide vahelduvust inimtegevusest mõjutamata
looduslikus arenguprotsessis, samuti uurida loomakoosluste
dünamikat ja üksikute liikide bioloogiat.
4. Nigula Riiklikul Looduskaitsealal on keelatud metsa pea-,
vahe- ja kõrvalkasutus, kaasa arvatud
kuivendustööd,
turbalõikamine, heinaniitmine ja jahipidamine.
5. umbruskonda ohustavate röövlindude ja
röövloomade hävitamine on lubatud Looduskaitse
Valitsuse eriloal,
kooskõlas kehtivate jahieeskirjadega.
6. umbruskonna metsi ohustava metsakahjurite kolde
tekkimisel looduskaitsealal on lubatud Looduskaitse Valitsuse
nõusolekul tarvitusele võtta vastavaid
metsakaitsetöid.
7. Looduskaitseala piirid tähistatakse Kilingi-Nõmme
metsamajandi poolt keelutulpade ja -siltidega, mille tekst on
kooskõlastatud Looduskaitse Valitsusega.
8. Statsionaarseteks uurimisteks vajalike tingimuste loomine
(põhjaveekaevude, proovialade, prooviruutude,
meteoroloogiliste ja hüdroloogiliste vaatluspunktide jne.
rajamine) viiakse läbi Eesti NSV Teaduste Akadeemia
Looduskaitse Komisjoni juhendamisel Eesti NSV
Põllumajanduse Ministeeriumi poolt.
9. Looduskaitseala iseloomule vastavaid perioodilisi vaatlusi ja
kaitseala valvet teostatakse Eesti NSV
Põllumajanduse Ministeeriumi töötajate poolt
Looduskaitse Valitsuse juhendamisel vastavalt kokkuleppele.
10. Kontrolli Nigula Riikliku Looduskaitseala
põhimääruse täitmise üle teostab
Looduskaitse Valitsus.
Lisa nr. 7
Eesti NSV Ministrite Nõukogu 5. augusti
1958.a. määruse nr. 277 juurde
Vaika Riikliku Looduskaitseala
põhimäärus
1. Vaika Riiklik Looduskaitseala asutatakse Vilsandi saare
Lääneranniku saarestikus üldpindalaga umbes 35
ha.
2. Vaika Riikliku Looduskaitseala ülesandeks on
väärtuslike merelindude, eriti haha haudekoostise
säilitamine ja
suurendamine, teaduslike vaatluste organiseerimine merelindude
liigilise koosseisu ja arvukuse ning taimestiku
pikaaegsete muutuste kohta ning abinõude rakendamine
merelindude ja taimkatte kaitseks.
3. Jahipidamine on Vaika Riikliku Looduskaitseala piirides
keelatud kogu aasta vältel. Samuti keelatakse lindude
segamine nende asukohtades, linnupesade rüüstamine,
linnupoegade püüdmine, paadiga sõitmine Vaika
saarte,
Karirahu ja Kullipanga vahel ja inimeste viibimine
looduskaitsealal. Erandeid võidakse teha vaid teaduslikul
otstarbel
ning võitluseks looduskaitseala häirivate
röövloomade ja epideemiate vastu Looduskaitse Valitsuse
loal.
4. Looduse kaitseks keelatakse Vaika saarte loodusliku ilme
muutmine, pae ja kruusa äravedu saartelt,
põõsaste ja
rohttaimestiku rikkumine ning mereheidise kogumine.
5. Looduskaitsealal kehtestatud reõiimi rikkujaid
karistatakse vastavalt kehtivatele jahipidamise ja
kalapüügi
eeskirjadele, kui rikkumise iseloom ei too kaasa karistamist
Eesti NSV ulemnõukogu 7. juuni 1957.a. seaduse
"Eesti
NSV looduse kaitsest" 4 alusel.
(Kehtetu - ENSV Ministrite Nõukogu 21. septembri 1971. a.
määrus nr. 457 - ENSV Teataja 1971, nr. 43, art.
454.)
Lisa nr. 8
Eesti NSV Ministrite Nõukogu 5. augusti
1958.a. määruse nr. 277 juurde
Viidumäe Riikliku Looduskaitseala
põhimäärus
1. Viidumäe Riiklik Looduskaitseala asutatakse Kingissepa
rajooni Saaremaa metsamajandi Kuusnõmme
metskonda kuuluva metsa piirides 593 ha suuruses.
2. Viidumäe Riikliku Looduskaitseala ülesandeks on
haruldaste, möödunud kliimaperioodidest
pärinevate
jäänuktaimede ja reliktsete taimekoosluste
säilitamine, nende kaasaegse ja möödunud
esinemisviisi tundmaõppimine
ning ta on vastava teadusliku uurimistöö baasiks.
3. Viidumäe Riikliku Looduskaitseala metsa osas on keelatud
lageraied, vaigutamine ja karjatamine. Valik- ja
hooldusraied on lubatud Looduskaitse Valitsuse
nõusolekul. Varem vaigutatud metsa osas teostatakse
aegjärkset
raiet. Lageraied on keelatud ka väljaspool looduskaitseala,
selle idapiiril olevas 200 m laiuses metsakaitseribas.
4. Olemasolevate raielamkide metsastamine teostatakse loomuliku,
looduskaitsealade iseloomuliku
männi-tamme-pärna segametsaga, mis tagaks olemasoleva
alustaimestiku säilimise.
5. Viidumäe Riikliku Looduskaitseala soisel osal on
keelatud maa kuivendamine ja ülesharimine, niitmine ja
karjatamine, välja arvatud soise ala põhjapoolse osa
puisniidud, kus on niitmine lubatud.
6. Saare Maaparandusvalitsus, Saaremaa Metsamajand ja
Viidumäe Riikliku Looduskaitseala naabruses olevad
kolhoosid jt. asutused ja organisatsioonid on kohustatud oma
maaparandustöid kooskõlastama Looduskaitse
Valitsusega ja planeerima ning läbi viima need selliselt,
et need ei muudaks Viidumäe Riikliku Looduskaitseala
veereõiimi.
7. Viidumäe Riikliku Looduskaitseala piirides on liikumine
lubatud ainult järgmistel üldkasutatavatel teedel:
a) Kingissepa - Lümanda maantee, b) Viidu - Liiva maantee,
c) Kingissepa - Lümanda maanteelt pöörduv Audaku
tee ja d) Viidu - Liiva maanteelt pöörduvad
kolhoosiperede juurdepääsuteed. Väljaspool neid teid
võib liikumine
toimuda ainult Looduskaitseala hooldajate loal.
8. Looduskaitseala piiridesse jäävate kolhoosnikute
individuaalmajandite õue-aiamaade majandamine
jääb
endiseks. Karjamaade ja heinamaade kasutamine tuleb
kooskõlastada Looduskaitse Valitsusega.
9. Viidumäe Riiklikul Looduskaitsealal on keelatud
jahipidamine. Igasugune kollektsioonmaterjalide kogumine
võib
toimuda ainult teaduslikuks otstarbeks Looduskaitse Valitsuse
eriloal.
10. Looduskaitseala tähistamine keelutulpade ja -siltidega,
osaline tarastamine, lihtsamate vaatluspunktide
rajamine (näit. põhjaveekaevud jms.) ja lihtsamad
hooldustööd (võsa raiumine) toimuvad Saaremaa
Metsamajandi
poolt, missugused tööd võetakse Saaremaa
Metsamajandi tootmisplaani.
11. Looduskaitseala iseärasustele ja selle
tüübile vastavaid spetsiaalseid perioodilisi vaatlusi,
hävimisohus olevate
reliktsete taimeliikide ja taimekoosluste asjatundlikku kaitset
teostavad looduskaitseala töötajad Eesti NSV Teaduste
Akadeemia Looduskaitse Komisjoni juhendamisel.
|