AVALDATUD :
RT I 1994, 3, 20
REDAKTSIOON :
VV m 20.06.95 nr. 244 jõust.13.07.95
RT I 1995, 59, 1008
v m 03.03.95 nr. 92 jõust.22.03.95
Eesti Vabariigi Valitsuse
m ä ä r u s
8. detsembrist 1993.a. nr. 387
Tallinn, Toompea
Soomaa, Vilsandi ja Karula rahvuspargi
moodustamise kohta
Juhindudes seadusest "Eesti looduse kaitse kohta" (ENSV Teataja
1990, 6, 103) Vabariigi Valitsus m ä ä r a b:
1. Moodustada Kikepera, Kuresoo, Valgeraba ja Ördi
sookaitseala ning Halliste puisniidu botaanilise kaitseala
baasil Soomaa Rahvuspark.
(VV m 20.06.95 nr. 244 jõust.13.07.95)
2. Reorganiseerida Vilsandi Riiklik Looduskaitseala ja selle
kaitsetsoon ning Harilaiu botaaniliszooloogiline kaitseala
nende senistes piirides Vilsandi Rahvuspargiks (Saare
maakond).
3. Nimetada Karula maastikukaitseala ümber Karula
Rahvuspargiks.
(EV V m 03.03.95 nr. 92 jõust.22.03.95)
4. Keskkonnaministeeriumil:
1) töötada kahe kuu jooksul välja ning kinnitada
Soomaa ja Karula rahvuspargi põhimäärused ja
kaitse-eeskirjad;
2) töötada kolme kuu jooksul välja ja esitada
kooskõlastatult kohaliku omavalitsuse organitega Vabariigi
Valitsusele
kinnitamiseks käesoleva määruse punktides 1 ja 3
nimetatud rahvusparkide tsoneerimiskavad;
3) näha ette alustada Soomaa ja Karula rahvuspargi
administratsiooni komplekteerimist ja keskuste
väljakujundamist
1994. aastal.
5. Tunnistada kehtetuks:
1) Eesti NSV Ministrite Nõukogu 11.juuli 1957.a.
määruse nr.242 "Abinõudest looduskaitse
organiseerimiseks Eesti
NSV-s" (ENSV Teataja 1957, 14, 125) punkt 2 Vaika Riikliku
Looduskaitseala, Harilaiu botaanilis-zooloogilise keeluala
ja Halliste puisniidu botaanilise keeluala asutamise osas;
2) Eesti NSV Ministrite Nõukogu 21.septembri 1971.a.
määruse nr.457 "Vaika riikliku looduskaitseala
territooriumi
laiendamise ja Vilsandi riiklikuks looduskaitsealaks
ümbernimetamise kohta" (ENSV Teataja 1971, 43, 454) punkt
1
Vaika riikliku looduskaitseala territooriumi laiendamise ja
Vilsandi riiklikuks looduskaitsealaks ümbernimetamise
osas;
3) Eesti NSV Ministrite Nõukogu 24.septembri 1979.a.
määruse nr.497 "Looduskaitsealade edasise
väljaarendamise kohta" (ENSV Teataja 1979, 43, 521) punkt 1
Karula maastikukaitseala moodustamise osas;
4) Eesti NSV Ministrite Nõukogu 25.mai 1981.a.
määruse nr.340 "Sookaitsealade moodustamise kohta"
(ENSV
Teataja 1981, 22, 311) lisa 1 "Moodustatavate sookaitsealade
nimestiku" punktid 4 (Valgeraba), 6 (Ördi), 8 (Kikepera)
ja 9 (Kuresoo);
5) Eesti NSV Ministrite Nõukogu 8.juuni 1987.a.
määruse nr.319 "Vilsandi Riikliku Looduskaitseala
kaitsetsooni ja
Kurtna Riikliku Maastikukaitseala moodustamise kohta" (ENSV
Teataja 1987, 24, 349) punkt 1 Vilsandi Riikliku
Looduskaitseala kaitsetsooni moodustamise osas.
Peaminister M. LAAR
Keskkonnaminister A. TARAND
Riigikantselei sekretariaadi direktor
riigisekretäri ülesannetes I. SIIL
Soomaa, Vilsandi ja Karula rahvuspargi
moodustamise kohta
08. 12. 1993/387 (RT I 1994,3, 20)
Juhindudes seadusest "Eesti looduse kaitse kohta" (ENSV Teataja
1990, 6, 103) Vabariigi Valitsus määrab:
1. Moodustada Kikepera, Kuresoo, Valgeraba ja Ördi
sookaitseala ning Halliste puisniidu botaanilise kaitseala
baasil
Soomaa Rahvuspark käesoleva määruse lisas nr. 1
ettenähtud piires. (Pärnu ja Viljandi maakond).
2. Reorganiseerida Vilsandi Riiklik Looduskaitseala ja selle
kaitsetsoon ning Harilaiu botaanilis-zootehniline kaitseala
nende senistes piirides Vilsandi Rahvuspargiks (Saare
maakond).
3. M 03. 03. 1995\92) Nimetada Karula maastikukaitseala
ümber Karula Rahvuspargiks.
4.- 6- Välja jäetud.
Lisa nr. 1
Soomaa Rahvuspargi piiri kirjeldus
Soomaa Rahvuspargi (edaspidi - rahvuspark) põhjapiiriks
Viljandimaal on Navesti jõgi, alates Halliste jõe
suudmest kuni
Kaansoo metskonna kvartalini 59, kust rahvuspargi piir (edaspidi
piir) pöörab mööda kvartali 59 idapiiri
lõunasse.
Kvarlali 59 lõunatipust suundub piir piki kraave kagusse
kvartali 84 eraldiseni 17 sealt edelasse kuni kvartali 98
eraldiseni 5, edasi kagusse kvartali 98 eraldiseni 15 ja
kirdesse kvartali 98 eraldiseni 4, kust jätkub mööda
kvartali 98
eraldise 14 põhjapiiri, kvarlali 99 eraldise 20
põhja- ja kirdepiiri ning kvartali 99 eraldiste 21 ja 22
põhjapiiri. Edasi kulgeb
piir mööda kraave ja sihte: lõunaedelasse
kvartali 119 eraldiseni 14, lõunasse kvartali 119 eraldiseni
18 ja kagusse
kuni metsateeni kvartali 119 eraldises 27. Mööda teed
kulgeb piir edelasse kvartalite l19 ja 131 vahelise sihini,
piki
seda 230 m itta ning pöördub siis mööda
kraavi edelasse kuni kvartali 131 eraldiseni 22. Järgnevalt on
piiriks kvartali
131 eraldise 23 põhja- ja idapiir, edasi
kirde-edelasuunaline kraav läbi Vastemõisa metskonna
kvartalite 7 ja 6, seejärel
kvartalite 6 ja 10 vaheline piirisiht ning kvartalite 5 ja 9
vaheline piirisiht kuni Hüpassaare ojani (kraavini). Edasi
kulgeb
piir piki Hüpassaare oja (kraavi) lõunasse ja
edelasse kuni kvartalini 4, seejärel mööda
kvartalite 4 ja 12 vahelist
piirisihti lõunasse ning kvartalite 12 ja 38 vahelist
piirisihti itta kuni Ilbaku-Kuusekäära maanteeni.
Mööda Ilbaku-Kuusekäära teed suundub piir
400 m lõunaedelasse Vastemõisa metskonna kvartali 38
eraldise 21
idatipuni, seejärel 250 m mööda taluteed
lõunakagusse ning mööda Lemmjõge
pärivoolu kuni Paelamaa oja suudmeni,
seejärel mööda Paelamaa oja kuni Raudmetsa talu
(58) maadeni. Edasine piir kattub Raudmetsa (58) ja Pilliroo (57)
talu
maade lõuna- ja idapiiriga ning seejärel
Vastemõisa metskonna kvartali 80 idapiiriga, kusjuures
rahvusparki ei kuulu
kvaratali 80 eraldised, 6, 13, 14, 15 ja 16. Piir jätkub
kvartali 110 eraldise 10 idapiirina, pöördub
seejärel piki
magistraalkraavi 200 m itta ja siis mööda kraavi
läbi kvartali 111 selle kagunurka. Piiri järgneva
lõigu moodustab
kvartali 120 eraldise 1 lääne- ja lõunapiir,
seejärel suundub piir 300 m mööda kraavi
lõunasse, jätkub kvartali 120
eraldise 15 põhjapiirina ning kulgeb siis mööda
kraavi risti läbi kvartali 121. Edasine piir kattub kvartali
122 läänepiiriga,
kulgeb piki Paelamaa vahtkonna teed itta kvartali 115 edelanurka
ning sealt lõunasse kvartalite 114 ja 122 idapiirina,
kusjuures rahvusparki ei kuulu eraldised 8 ja 9. Edasi suundub
piir mööda Vastemõisa metskonna kvartali 159
põhja- ja
idapiiri, kvartali 163 idapiiri (kusjuures eraldis 117
jääb rahvuspargist välja). Vanaveski metskonna
kvartali 114 idapiiri ja
kvartali 123 idapiiri (kusjuures eraldised 8, 13, 14, 15, 16, 17
22, 23 ja 26 jäävad rahvuspargist välja) Piir
järgib kvartali
132 põhjapiiri ning seejärel Kivistiku talu (A 15)
maade lõunapiiri, jätkudes mööda Sauga oja
kuni selle suubumiseni
Raudna jõkke.
Rahvuspargi piir kulgeb allavoolu piki Raudna jõge kuni
selle ühinemiseni Kõpu jõega, jätkub 130 m
allavoolu kuni
põhjakirdest suubuva kraavini, läheb mööda
seda põhjakirdesse kuni Vanaveski metskonna maadeni ning
järgib
seejärel kvartali 134 lõuna-, lääne- ja
põhjapiiri, kvartali 129 läänepiiri, kvartali 120
lõunapiiri, kvartali 119 lõuna- ,
lääne-
ja põhjapiiri ning kvartali 111 läänepiiri.
Edasi suundub piir mööda Ivaski-Kuusekäära teed
lääne suunas kuni
Vastemõisa metskonna kvartali 131 edelanurgani,
läheb sealt mööda kraave Kõpu jõeni
ning mööda Kõpu jõge
ülesvoolu kuni Vanaveski metskonna kvartalini 1. Sealt
kulgeb piir mööda Vastemõisa ja Vanaveski
metskonna
vahelist piiri lõunasse, jätkudes mööda
Uia oja läbi Vanaveski metskonna kvartalite 1, 6, 13, 14, 23,
22, 32 ja 43 ning
Tipu metskonna kvartalite 95, 96 ja 98.
Seejärel kattub piir Tipu metskonna kvartalite 98 ja 97
lõunapiiriga ja 400 m ulatuses kvartali 128
läänepiiriga, jätkudes
piki kvartaleid 128 ja 131 läbivat kraavi. Edasi on piiriks
kvartali 131 lõuna- ja edelapiir, kvartali 151
põhjapiir, kvartali
150 põhja- ja läänepiir ning kvartali 149
lõunapiir kuni Kõpu-Tipu maantee äärse
elektriliini trassi servani. Mööda
elektriliini kirdeserva läbib piir Tipu metskonna kvartalid
149, 148, 147, 126, 125,113, 112 ja 111, jätkub
seejärel
kvartali 111 põhja- ja läänepiirina ning
kvartali 122 ida- ja lõunapiirina, kusjuures kvartali 122
eraldised 18, 19, 20 ja 21
jäävad rahvuspargist välja. Kvartali 122
läänetipust kulgeb piir mööda Halliste
jõge 400 m ülesvoolu kuni kraavi
suudmen, mööda kraavi kuni kvartali 142
põhjapiirini ning seejärel mööda kvartali 121
lõuna- ja läänepiiri, kvartali 109
läänepiiri, kvartali 108 põhjapiiri ja kvartali
91 kagupiiri kuni Tipu-Räksi teeni. Edasi lääne
suunas kattub piir 1800 m
ulatuses Räksi teega, seejärel Tipu metskonna
kvartalite 88 ja 87 lõunapiiriga, kvartali 102 ida- ja
lõunapiiriga,
kvartalite 115, 135 ja 157 idapiiriga ning lõpuks Tipu ja
Välinõmme metskonna vahelise piiriga.
Pärnumaa osas kattub piir Põlendmaa ja
Välinõmme metskonna vahelise piiriga kuni
Põlendmaa metskonna kvartali
156 edelanurgani. Sealt alates on rahvuspargi piiriks kvartali
156 lääne- ja põhjapiir, kvartali 160
lääne- ja põhjapiir,
kvartalite 142 ja 130 läänepiir, kvartali 118
lõunapiir, kvartali 117 lõuna- ja läänepiir
kvartalite 107 ja 84 läänepiir,
kvartali 63 lõunapiir, kvartali 62 lõuna- ja
läänepiir ning kvartalite 40, 27 ja 14
läänepiir. Taali metskonnas järgib piir
kvartalite 137 ida-ja põhjapiiri, kvartalite 123 ja 95
läänepiiri, kvartali 94 lääne- ja loodepiiri
ning kvartali 71 lääne-,
põhja- ja idapiiri. Seejärel suundub piir
lõunasse, jättes rahvuspargist välja Taali
metskonna kvartali 96 eraldised 5, 6, 7
ja 8, ning edasi Kompusel ja -Vireksaare teed pidi kuni kvartali
97 eraldiseni 4. Sealt kagu suunas läheb piir
mööda
kvartali 97 eraldiste 4 ja 11 edelapiiri ning mööda
kvartali 98 keskosa ida-läanesuunalist kraavi kuni eraldiseni
22, jättes
rahvuspargist välja Vireksaare talumaad. Edasiseks piiriks
on Taali metskonna kvartali 75 lõunapiir kvartali 76
lõuna- ja
idapiir, kvartali 69 lääne- ja põhjapiir,
kvartali 62 lõuna- ja idapiir, misjärel piir suundub
kvartali 62 kirdenurgast mööda
kraavi ja Halliste puisniidu botaanilise kaitseala
põhjapiiri Halliste jõeni. Mööda Halliste
jõge kulgeb piir Riisa sillani, sealt
mööda Riisa-Jõesuu maanteed kuni Taali
metskonna kvartali 54 läänenurgani, mööda
kvartali 54 läänepiiri Navesti jõe-
ni ja piki Navesti jõge kuni Halliste jõe
suudmeni.
Märkus:
Piirikirjeldus on koostatud Kaansoo, Tipu, Vanaveski ja
Vastemõisa metskonna osas 1990. aasta ning
Põlendmaa,
Taali ja Välinõmme metskonna osas 1988. aasta
metsakorralduse andmete alusel.
|