Kaitse eesmärgi kirjeldus | Õisu maastikukaitseala kaitse-eesmärk on:
1) Õisu pargi kaitse;
2) nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide - vähe- kuni kesktoiteliste mõõdukalt kareda veega järvede (3130), looduslikult rohketoiteliste järvede (3150), jõgede ja ojade (3260), lubjavaesel mullal liigirikaste niitude (6270*), niiskuslembeste kõrgrohustute (6430), lamminiitude (6450), liivakivipaljandite (8220), vanade loodusmetsade (9010*) ja looduslike vanade laialehiste salumetsade (9020*) kaitse;
3) nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud liikide, mis on ühtlasi I või II kategooria kaitsealused liigid, ning hariliku vingerja (Misgurnus fossilis), kes on ühtlasi III kategooria kaitsealune liik, elupaikade kaitse. |
Iseloomustus | Õisu maastikukaitseala asub Viljandimaal Halliste ja Karksi vallas. Kaitseala on loodud 1959. aastal Õisu ümbruse geoloogiliste vaatamisväärsuste ja haruldaste liikide kaitseks. Geoloogilistest objektidest väärivad tähelepanu kesk-devoni liivakivi paljandid, jõeorg ja rändrahnud. Kaitsealustest loomaliikidest leidub valgeselg-kirjurähni, rukkirääku, kassikakku, kalakotkast, merikotkast. Kaitsealustest taimeliikidest esineb harilik kobarpea, väike vesikupp, balti sõrmkäpp, kaunis kuldking jt. Kaitseala pindala on 595,5 ha.
Pesitsevad liigid: Bubo bubo, Crex crex, Dendrocopus leucotos.
Talvitujad: Haliaetus albicilla, Pandion haliaetus.
Veel on registreeritud: Myotis daubentoni, Myotis dasycneme, Plecotus auritus, Pipistrellus nathusii. (P. Kiristaja, 1998; K. Möller, 1998)
Kaitstavad taimeliigid: Ligularia sibirica, Nuphar pumila, Dactylorhiza baltica, Thamnobryum alopecurum, Cypripedium calceous, Daphne mezereum, Neottia nidus-avis, Dactylorhiza fuchsii, Listera ovata, Goodyera repens, Platanthera bifolia, Nympea candida. (P. Kiristaja, 1998)
Asukoht: Õisu sovteh,Võrtsjärve NKM, Viljandi-Abja mnt Sulusi-Kaarli juur., paremal 500 m, 24 km Vil-s |