Ürglooduse objektide andmete kuvamine

Ürglooduse objekt: HarilaidVäljad: peida ,kuva
Kaitsealune alaVilsandi rahvuspark (KLO1000250)
NimiHarilaid
AsukohakirjeldusSaare maakond. Kihelkonna vald. Kaitstava ala ulatus Kiipsaare nuka neemest läänes kuni Sarapiku järveni idas on umbes 4 km. Pindala on 672 ha.
KaitseEnamus iseloomustatud alast oli looduskaitse all 8.sept. 1939. Praegu on osa Harilaiust looduskaitse all 1959.a.-st. Taotletakse kaitseala
suurendamist kuni joonisel näidatud piirideni (672 ha). Arvestatud on ka Lääne-Eesti Saarestiku Biosfääri kaitseala tuumikalana pindalaga 567 ha.
KirjandusOrviku, K. 1974 Morskije berega (vk)
Raukas. A., Bird, E. || Orviku,K. 1994. The provcnanee of beaches on the
Estonian islands of Hiiumaa and Saaremaa. - Proc. Estonian Acad. Sci. Gcol., 43. 2 ,
81-92.
IseloomustusMeretekkeline poolsaar Uudepanga lahe ja Haga-lõugase lahe vahel. Geoloogiliselt noor meretekkeliste pinnavormide kompleks koos rannajärvede ja lõugastega. Harilaiu poolsaar on tekkinud peamiselt mere kuhjava tegevuse tulemusena. Arvestades keskmist kõrgust (2m) ja suuremaid kõrgusi üle merepinna (3 - 4 m) algas poolsaare
kujunemine Läänemere Iimnea staadiumis. Poolsaare randade intensiivne areng jätkub meresetete arvel ka tänapäeval. Eriti kiire on setete kanne ja kuhjumine neemedel (Kiipsaare nukk ja Kelba nukk). Rauda kujundavad meresetted on pärit põhiliselt liustiku sulamisvee setteist, vähem moreenist. Koosnevad mere poolt sorteeritud kruusliivast, kruusast ja veeristest, milles karbonaatsete ja kristalliinsete veeriste osakaal on enamvähem võrdne. Neemedel on veeriste osakaal suurem kui õgvendunud laherandadel.
Tänu intensiivsele rannadünaamikale toimub poolsaarel kiire rannajoone muutus ning abajale kujunemine järvedeks ja viimaste kinnikasvamine. Viimasel aastakümnel on sulgunud Laialepa lahe ühendus merega. Kergu järv (1958 a. kaardil) on nüüdseks kinni kasvanud.
Kiiret geoloogilist arengut Harilaiu randadel on geoloogide poolt korduvalt mõõdistanul ja uuritud. Ala loetakse ranniku evolutsiooni mudelalaks.
Tänu sisejärvedele ja rannavallidest liigestatud pinnamoele on Harilaid botaanilisell omapärane ja rikas ala (taimeliike on ligikaudu 500 ja neist 36 on looduskaitse all ning 6 Eesti Punases Raamatus). Poolsaare keskosas on vanadele rannavallidele rajatud männikultuur.
Harilaiu maastikuline eripära on väga soodus rändlindudele, nii pesitsevatele kui ka talvituvatele.
KoostanudR Karukäpp
SeisundRahuldav. Pinnast on kohati rikutud buldooserite jm. raskete masinatega. Kohati on looduslikku pinnast rikkuvaid vanu kaeveid. Asustus poolsaarel puudub. Liiva-kruusarannad on puhtad
TähtsusGeoloogiline, maastikuline, botaaniline ja ornitoloogiline.
UuritusRannadünaamikat on uuritud 1960-70.ndatel aastatel Geoloogia Instituudi
meregeoloogide poolt.
LoodusobjektRannavallid, rannamoodustised
Asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses:Ava objekti asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses
keskkonnaportaal.ee/...
Asukoht: peida ,kuva
Ürglooduse objekti kohanimiSaare maakond, Saaremaa vald, Kõruse küla
Saare maakond, Saaremaa vald, Kõruse-Metsaküla
Saare maakond, Saaremaa vald, Neeme küla