EESTI VABARIIK
HARJU MAAKONNA VALITSUS
MÄÄRUS
18.12.91.a. nr.232
Tallinn
Uute alade looduskaitse alla
võtmisest.
Lähtudes Eesti NSV ülemnõukogu 15. detsembri
1989.a. seadusest "Eesti looduse kaitse kohta",
teadusuuringutest
ja Harju Maavalitsuse määrusest 29.10.91.a., Harju
Maavalitsus
määrab :
1.Moodustada Kolga lahe väikesaarte kaitseala pindalaga
245,9 ha ja kinnitada kaitseala eeskirjad vastavalt lisale
nr.1 ning piiride kirjeldus vastavalt lisale nr.2.
2.Moodustada Türisalu kaitseala pindalaga 84,5 ha ja
kinnitada kaitse-eeskirjad vastavalt lisale nr.3. ja piiride
kirjeldus vastavalt lisale nr.4.
3.Moodustada Vääna taimestikukaitseala pindalaga 203
ha ja kinnitada kaitse-eeskirjad vastavalt lisale nr.3. ja
piiride kirjeldus vastavalt lisale nr.5.
4.Moodustada Tammiku taimestikukaitseala pindalaga 96,6 ha ja
kinnitada kaitse-eeskirjad vastavalt lisale nr.6 ja
piiride kirjeldus vastavalt lisale nr.7.
5.Moodustada Oti botaanilis-zooloogiline kaitseala pindalaga 361
ha ja kinnitada kaitse-eeskirjad vastavalt lisale
nr.8 ja piiride kirjeldus vastavalt lisale nr.9.
6.Kontroll käesoleva määruse täitmise
üle jätta keskkonnahoiu nõunik R.
Rannamäele.
Maavanem M. Zernand
Maasekretäri k.t. V. Ambos
Lisa nr.1
Harju Maavalitsuse
määrusele nr.232
Kolga lahe väikesaarte kaitseala
kaitse-eeskirjad
Kolga lahe väikesaarte kaitseala eesmärk on saarte
kompleksne kaitse, mis tagaks liigirikka floora omapäraste
taimekoosluste, linnustiku ja hallhüljeste koloonia kaitse.
Saared on olulised fooniandmete saamiseks ja
rannageoloogiliste protsesside uurimisel.
Kaitsealal on keelatud:
1.Hüljeste koloonia säilitamiseks Põhja- ja
Lõuna-Malusi ning Vahekari saarte külastamine
aastaringselt, ülejäänud
saartel ja nende ümbruses 200 m ulatuses lindude
pesitsusajal aprillist kuni 20. juulini;
2.telkimine ja lõkete tegemine;
3.taimede kollektsioneerimine;
4.püsivaatlusaladel igasugune inimtegevus;
5. suvilate ja puhkebaaside rajamine;
6.jahipidamine, v.a. röövulukite laskmine;
7.kalapüük on keelatud Malusite saarterühma
rannikust kuni 1 meremiili kauguseni.
Looduskasutus.
1.Metsamajanduslikust tegevusest on lubatud hooldus-, kujundus-,
ja sanitaarraied.
2.Külastamine toimub Harjumaa Looduskaitseameti poolt
kehtestatud korras.
3.Igasugune maastiku ilmet muutev tegevus kuulub
kooskõlastamisele Harjumaa Looduskaitseametiga.
Maasekretäri k.t. V. Ambos
Lisa nr. 2
Harju Maavalitsuse
määrusele nr. 232
KOLGA LAHE VÄIKESAARTE KAITSEALA
ASUKOHA KIRJELDUS
Kaitseala asub Põhja-Eesti rannikul Kolga lahes ja
koosneb 10 saarest: Rammu saar (96,6 ha) koos kahe
väikesaarega- Laiakari (0,2 ha) ja Allu saar (0,7 ha),
Pedassaar (93,3 ha), Koipsi ehk Koipse saar (33 ha), Rohusi
ehk Rohusaar (11,2 ha), Umblu ehk Umbloo saar (1,6 ha),
Põhja-Malusi (4,3 ha), Lõuna-Malusi (3,0 ha) ja
Vahekari
saar (2,0 ha).
Saari (Rammu, Koipse) uhub läänest Kaberneeme laht,
Rohusi, Umblu ja Pedassaar asuvad Kolga lahe päras
mandri ranniku läheduses, Malusite saarterühm
jääb Kolga lahe suudme alale.
Saarte üldpindala on 245,9 ha ja nad on Tallinna RV MM
Jägala metskonna halduses.
Maastikuliselt kuuluvad saared Põhja-Eesti
rannikumadaliku juurde.
Maasekretäri k.t. V. Ambos
Lisa nr.3
Harju Maavalitsuse
määrusele nr.232
Türisalu kaitseala ja Vääna kaitseala
kaitse-eeskirjad
Kaitsealade eesmärk on kaitsta unikaalseid
põõsasmarana-loo alasid, samuti antud maa-alal
kasvavaid ENSV
Punase Raamatu liikemusta tuhkpuud, aasnelki ja looduskaitse
alla kuuluvat eesti soojumikat.
Türisalu kaitseala on maastikuliselt huvipakkuv oma 30 m
kõrguse klindiga, milline on "Eesti ürglooduse
Raamatu" objekt.
Kaitsealal on keelatud igasugune inimtegevus, v.a.:
1.lammaste karjatamine;
2.heina niitmine käsitsi;
3.kerge tallamine (juhuslik käimine), s.h. ala
külastamine.
4.masinate parkimine parkimisplatsidel.
Maasekretär V. Ambos
Lisa nr.4.
Harju Maavalitsuse
määrusele nr. 232
Türisalu kaitseala piiride kirjeldus
Türisalu kaitseala, pindala 84,5 ha, asub Keila
külanõukogu piirides, Tallinna RV MM Keila-Joa
metskonna
kvartalitel 15 ja 16.
Põhjas on kaitseala piiriks Lohusalu laht, lõunas
riigi tagavaramaa ja Tallinna-Kloogaranna maantee,
läänes
Vääna metskonna piir, idas Keila-Joa metskonna
kvartali 14 piir.
Maasekretäri k.t. V. Ambos
Lisa nr.5
Harju Maavalitsuse
määrusele nr. 232
Vääna kaitseala piiride kirjeldus
Vääna kaitseala asub Keila k/n piires Ranna sovhoosi,
riigi tagavaramaa ja Tallinna RV MM Vääna metskonna
maadel- pindalaga 203 ha.
Kaitseala koosneb kahest eraldiseisvast tükist.
I maatükk asub Tallinna RV MM Vääna metskonna
kvartalitel 101, 102, 103 200 m laiuselt
Väänaposti-Vääna
maantee ääres.
II maatüki lõunapiiriks on Vääna-Keila-Joa
maantee. Idas on piiriks Vääna alev. Põhjapiiriks
Ranna sovhoosi
maaalal paiknev kiviaed kuni Tallinna RV MM Vääna
metskonna kv. 55-ni. Kv. 55-st läheb piir mööda
metsateed
tagasi Vääna-Keila-Joa maanteeni. Kv. 54
jääb kaitsealast välja. Kv. 53-l läheb piir
eralduste 2 ja 3 vahelt kv.53
kirdenurka. Edasi hõlmab kaitseala 450 m laiuse ja 1450 m
pikkuse maa-ala riigi tagavaramaast.
Maasekretäri k.t. V. Ambo
Lisa nr. 6
Harju Maavalitsuse
määrusele nr. 232
Tammiku taimestikukaitseala kaitse-eeskirjad
Tammiku taimestikukaitseala on moodustatud 22 haruldase
taimeliigi, s.h. ENSV Punase Raamatu punasel lehel
oleva lõhnava käoraamatu, kasvukohtade
säilitamiseks. Lisaks sellele on kaitseala eesmärk
kaitsta allikasoid kui
haruldasi ökosüsteeme.
Tammiku taimestikukaitseala pindala on 96,6 ha. Maa eraldatakse
põhimaakasutajate maadest mahaarvamata.
Kaitsealal on keelatud:
1.maaparanduslikud tööd;
2.teede ja elektriliinide rajamine ning muud pinnast kahjustavad
ja ökosüsteeme muutvad tööd.
Kaitsealal on soovitav raiuda võsa ning intensiivistada
karjatamist ja niitmist.
Kaitsealal ettenähtud kaitsereziimi kindlustab
maavaldaja.
Raied kooskõlastada Harjumaa Looduskaitseametiga.
Maasekretäri k.t. V. Ambos
Lisa nr. 7.
Harju Maavalitsuse
määrusele nr. 232
Tammiku taimestikukaitseala asukoha ja
piiride kirjeldus
Kaitseala asub Kose k/n ,ühistu "Kuivajõe" ja Mahtra
RV MM Tammiku metskonna territooriumul ning koosneb
kahest eraldiseisvast osast.
Põhjapoolne osa hõlmab Mahtra RV MM Tammiku
metskonna kv. 62 tervenisti pindalaga 26 ha.
Lõunapoolse osa pindala on 70,6 ha.
Põhjas piirab seda maa-ala Tammiku metskonna kv. 97
täies ulatuses. Idas läheb piir ühistu
"Kuivajõe" maadel
mööda kuivenduskraave kuni Tammiku metskonna kv. 112
ja 113 piirisihti Kohila- Jägala maanteeni. Lõunas
on
kaitseala piiriks Kohila-Jägala maantee. Läänes
Tammmiku metskonna kv.111 piirisiht ja kuivenduskraav
ühistu
"Kuivajõe" võsastunud karjamaadel.
Maasekretäri k.t. V. Ambos
Lisa nr.8
Harju Maavalitsuse
määrusele nr. 232
Oti botaanilis-zooloogilise kaitseala
kaitse-eeskirjad
Oti botaanilis-zooloogiline kaitseala paikneb ühistu
"Kuivajõe" ja Mahtra RV MM Siniallika metskonna
territooriumil ja tema eesmärk on 13 haruldase taimeliigi,
sealhulgas väga haruldaste hariliku sügislille ja
kevadkrookuse, kasvukohtade säilitamine. Samuti on vaja
tagada üliharuldase looma- lendorava- elutsemispaikade
kaitsmine.
Oti botaanilis-zooloogilise kaitseala pindala on 361 ha. Maa
eraldatakse põhimaakasutajate maadest
mahaarvamata.
Kaitsealal on keelatud:
1.maaparanduslikud tööd;
2.teede ja elektriliinide rajamine ning muud pinnast kahjustavad
ja ökosüsteeme muutvad tööd;
3.jahipidamine (v.a. varitsusjaht metssigadele).
Kaitsealal on soovitav niitmine ja raiuda võsa ning
mõõdukas karjatamine.
Metsamajanduslikud tööd (raied, metsade taastootmine)
kuuluvad
kooskõlastamisele Harjumaa Looduskaitseametiga.
Kaitsealal ettenähtud kaitsereziimi kindlustab
maavaldaja.
Maasekretäri k.t. V. Ambos
Lisa nr. 9
Harju Maavalitsuse
määrusele nr. 232
Oti botaanilis-zooloogilise kaitseala
asukoha kirjeldus ja piirid
Kaitseala asub ühistu "Kuivajõe" ja Mahtra RV MM
Siniallika metskonna territooriumil.
Põhjas on kaitseala piiriks Kolga - Jägala maantee
ja Pirita jõgi kuni Siniallika metskonna kv.102 ja 103
nurgani.
Idas läheb piir kv.102 ja 103 piirisihti mööda
ühistu "Kuivajõe" maadeni ja sealt mööda
kuivenduskraavi
raiesmikuni, kust pöördub läände.
Lõunas on kaitseala piiriks metsa ja heinamaa piir kuni
Siniallika metskonna
maadeni. Sealt mööda metskonna piiri ühistu
"Kuivajõe" maadele ja sealt mööda metsa piiri
kuivenduskraavini.
Kaitseala läänepoolseks piiriks on kuivenduskraav
mööda põllumaa ja heinamaa piiri loode suunas ning
mööda
metsa- ja põllumaa sihti põhja suunas kuni
Kohila-Jägala maanteeni.
Maasekretäri k.t. V. Ambos
LKR: 26.11.1997 11:35:33
|