Kaitse eesmärgi kirjeldus | Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala kaitse-eesmärk on kaitse tagamine:
1) piirkonnale iseloomulikele maastikele, liustikutekkelistele pinnavormidele, inimtegevusest vähe mõjutatud metsa- ja sookooslustele, eriilmelistele järvedele, haruldastele ja kaitsealustele liikidele ning nende elupaikadele;
2) liikidele, keda nõukogu direktiiv 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta nimetab I lisas ja kellest üks on ühtlasi I kaitsekategooria liik ja neli on II kaitsekategooria liigid, ning I lisas nimetatud liikidele, kes on ühtlasi III kaitsekategooria liigid, ja nende elupaikadele. Need I lisas nimetatud III kaitsekategooria liigid on: musträhn (Dryocopus martius), sookurg (Grus grus), nõmmelõoke (Lullula arborea), rüüt (Pluvialis apricaria), händkakk (Strix uralensis), teder (Tetrao tetrix) ja mudatilder (Tringa glareola);
3) elupaigatüüpidele, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta nimetab I lisas. Need elupaigatüübid on: liiva-alade vähetoitelised järved (3110)3, vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), looduslikult rohketoitelised järved (3150), huumustoitelised järved ja järvikud (3160), jõed ja ojad (3260), kuivad nõmmed (4030), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), rabad (7110*), siirde- ja õõtsiksood (7140), vanad loodusmetsad (9010*), rohunditerikkad kuusikud (9050), oosidel ja moreenikuhjatistel kasvavad okasmetsad (9060), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*), siirdesoo- ja rabametsad (91D0*) ning lammi-lodumetsad (91E0*);
4) liikidele, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ nimetab II lisas, ja nende elupaikadele. Üks II lisas nimetatud liik on ühtlasi I kategooria kaitsealune liik ning kolm on ühtlasi II kategooria kaitsealused liigid;
5) I, II ja III kategooria kaitsealustele liikidele nagu põdrajuure-soomukas (Orobanche bartlingii), karukold (Lycopodium clavatum), roomav öövilge (Goodyera repens), mets-vareskold (Diphasium complanatum), vööthuul-sõrmkäpp (Dactylorhiza fuchsii), aas-karukell (Pulsatilla pratensis), nõmm-vareskold (Diphasium tristachyum), kahelehine käokeel (Platanthera bifolia), mis on III kategooria kaitsealused liigid. |
Iseloomustus | Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala asub Harjumaal Kuusalu ja Anija vallas. Loodi 1991. a-l. Varem asus seal sõjaväepolügon. Eesmärgiks on kaitsta sealseid liustikutekkelisi pinnavorme, rabamassiive, järvi, kooslusi ning haruldasi liike. Kaitsealale jääb kaks servamoodustiste vööndit: Aegviidu-Paukjärve ning Kulli-Koitjärve. Esindatud on nii oosid, mõhnad kui pealt tasased lavad. Oma suurte kõrguskontrastide tõttu on siinset piirkonda ka “Eesti Šveitsiks” kutsutud. Oosid ulatuvad kuni 100 m kõrguseni, nõlvad on järsud, kohati kuni 40 kraadi. Poole kaitseala pindalast moodustavad sood, peamiselt rabad. Neist suurimad on Koitjärve raba, Kõnnu Suursoo ja Võhma raba. Metsadest domineerivad okasmetsad. Omapärane on inimtekkeline (sõjaväe tegevus) Jussi lagendik. Alale jääb üle 30 järve, nende hulgas ka Põhja-Eesti sügavaim Metstoa Umerikjärv (14 m). Põhja-Kõrvemaa on elupaigaks paljudele kaitstavatele linnuliikidele (kaljukotkas, metsis, sookurg jt) ning suurkiskjatele (karu, hunt, ilves). Taimestiku poolest jääb Põhja-Kõrvemaa Lääne- ja Ida-Eestis levivate liikide piirialale. Kaitseala pindala on 13157,9 ha.
Kaitseala on moodustatud Harju Maakonna Valitsuse 29. oktoobri 1991. a määrusega nr 189 «Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala moodustamine». Vabariigi Valitsuse 26. augusti 1997. a määruse nr 163 «Põhja-Kõrvemaa maastikukaitseala kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine» alusel nimetati see Põhja-Kõrvemaa maastikukaitsealaks.
Turism: 3 õpperada: Uuejärve (6 km), Jussi (8 km), Paukjärve (5 km); 6 laagriplatsi (WC, pingid, infotahvel, lõkkepuud, prügikast); 2 vaatetorni; laudtee kokku 3,2 km. |