KINGISSEPA RAJOONI TSN
TÄITEVKOMITEE
0 T S U S NR. 32
3. aprillil 1965. a. Kingissepas
LOODUSE KAITSEST KINGISSEPA RAJOONIS
Looduslikult kaunite kohtade, parkide, põliste puude,
rändrahnude ja teiste kaitset väärivate looduslike
objektide
säilitamiseks kooskõlas Eesti NSV 7. juuni 1957. a.
seadusega "Eesti NSV looduse kaitsest" ning Eesti NSV
ulemnõukogu Presiidiumi otsusega 28. juulist 1962. a
Kingissepa Rajooni TSN Täitevkomitee
o t s u s t a b :
1. Avaldada otsuse lisana nr. 1 riikliku kaitse alla
võetud vabariikliku tähtsusega objektide nimekiri.
2. Avaldada otsuse lisana nr. 2 kohaliku tähtsusega
looduskaitseobjektide nimekiri.
3. Avaldada otsuse lisana nr. 3 riikliku kaitse alla
võetud looma- ja taimeliikide nimekiri.
4. Avaldada otsuse lisana nr. 4 riikliku kaitse alla
võetud vabariikliku ja kohaliku tähtsusega looduse
üksikobjektide
kaitse korraldamise eeskirjad.
5. Kohustada kolhooside, sovhooside, asutuste ja
ettevõtete juhtkonda, kelle maavalduse piires asuvad
riikliku kaitse
alla võetud objektid:
a) määrama igale objektile selle kaitse ja hooldamise
eest vastutava isiku:
b) hoidma korras puistud, pargid, puiesteed ja maastiku
objektid, puhastades need kuivanud puudest, okstest ja
prahist igal kevadel hiljemalt esimeseks maiks.
6. Massiürituste läbiviimine riikliku kaitse alla
võetud maastiku üksikelementide ja parkide piires tuleb
kooskõlastada
rajoon TSN Täitevkomitee looduskaitse komisjoniga.
7. Looduskaitse objektide ning looduskaitsealaste eeskirjade
rikkumise juhtudest informeerida viivitamatult rajooni TSN
Täitevkomitee looduskaitsekomisjoni.
8. Võtta teadmiseks, et ametiisikuid ja kodanikke, kes on
süüdi looduskaitse eeskirjade rikkumises, kaitse all
olevate
looduslike objektide rikkumises või hävitamises,
karistatakse administratiivkorras rahatrahviga järgmises
ulatuses:
ametiisikuid kuni 50 rublaga, kodanikke kuni 10 rublaga (alus
Eesti NSV Ministrite Nõukogu määrus nr 9, 12.
jaanuarist
1963. a punkt 8).
9. Kontroll käesoleva otsuse täitmise üle panna
rajooni TSN Täitevkomitee esimehe asetäitjale ja
looduskaitse
komisjonile.
10. Avaldada käesolev otsus ajalehes
"Kommunismiehitaja".
Trükkida käesolev otsus koos lisadega (1000 eks.) Bro
üürina.
J. SUURHANS, H. SAAMEL,
Kingissepa Rajooni TSN Täitev- Kingissepa Rajooni TSN
Täitev-
komitee esimees komitee sekretär
Lisa nr. 4
Kingissepa Rajooni TSN Täitevkomitee
3. aprilli 1965. a.
otsuse nr. 32 juurde.
Riikliku looduskaitse alla võetud vabariikliku ja
kohaliku tähtsusega parkide kaitse
korraldamise eeskiri
1. Parkide riikliku kaitse ülesandeks on parandada
elanikkonna elutingimusi, luua võimalusi kultuurseks
puhkuseks
ning parginduse alaseks teaduslikuks uurimistööks.
Seega tuleb parke kaitsta sanitaar-hügieenilistel ja
teaduslikel
eesmärkidel.
2. Keelata riikliku kaitse alla võetud parkides igasugune
puude ja põõsaste vigastamine ning raiumine
(välja arvatud
sanitaarraied koosk lastatult kohaliku metsamajandiga ning
raied, mis on seotud parkide kujunduse muutmisega
kooskõlas käesoleva eeskirja punktiga nr. 4),
karjatamine, igasuguste kaeviste kaevamine, masinate ja
seadmete
parkimine, kütteõlide hoidmine, masinatega
sõitmine väljaspool selleks ettenähtud teid,
igasugune prahistamine ning
muud parki ja selle üldilmet kahjustavad tegevused.
3. Parkidesse uute ehituste püstitamine, olemasolevate
kapitaalsete varemete lõhkumine ning läbi parkide
elektriliini- ja teetrasside ajamine tuleb kooskõlastada
Metsamajanduse ja Looduskaitse Peavalitsusega.
4. Lubade riikliku kaitse alla võetud parkide kujunduse
muutmist ainult projekteerimisorganisatsiooni või
vastava
eriala spetsialisti poolt koostatud ning Metsamajanduse ja
Looduskaitse Peavalitsuse kinnitatud projekti või skeemi
(koos tööde loeteluga) järgi.
5. Maavaldajad on kohustatud oma maavalduse piires olevaid parke
kaitsma ning hooldama ja korrastama
vastavalt Metsamajanduse ja Looduskaitse Peavalitsuse poolt
antud juhendile.
II. Riikliku looduskaitse alla võetud vabariikliku ja
kohaliku tähtsusega geoloogiliste ja
maastikuliste üksikobjektide kaitse korraldamise
eeskiri
1. Geoloogiliste ja maastikuliste üksikobjektide
(üksikelementide) riikliku kaitse eesmärgiks on
säilitada meie
haruldasemaid ja teaduslikult huvitavamaid rändrahne ja
kivikülve, aluspõhja paljandeid, jugasid,
meteoriidikraatreid,
koopaid, karstialasid, maapinnavorme, veekogusid ning
looduslikult kauneid puhkekohti.
2. Riikliku kaitse alla võetud geoloogiliste ja
maastikuliste üksikobjektide säilitamise eesmärgil
on keelatud:
a) rändrahnude ja kivikülvide kahjustamine ja
loodusliku ilme ning asukoha muutmine, samuti nende lähema
ümbruse risustamine;
b) aluspõhja paljanditest, jugade astangutest,
meteoriidikraatritest ning koobastest pea (lubjakivi,
dolomiidi)
murdmine või liiva kaevandamine (kui see pole seotud
objekti hooldamisega), paljandite ja koobaste rikkumine nimede
jm. sissekraapimise teel, jugade veejõu kasutamise
edasine suurendamine, jõesängi süvendamine
või risustamine või
mõnel muul viisil paljandite, jugade, meteoriidikraatrite
ja koobaste ning nende lähema ümbruse loodusliku ilme
rikkumine või muutmine;
c) karstialade pae murdmine, kruusa ja liiva kaevandamine, prahi
mahapanek, reovete juhtimine karstilehtritesse
ning karstimoodustiste loodusliku ilme igasugusel muul viisil
rikkumine;
d) mägede, kuplite, orgude, astangute jt. pinnavormide
loodusliku ilme rikkumine neist maavarade kaevandamise,
lageraie või mõnel muul teel;
e) järvede, jõgede ja allikate veetaseme muutmine,
vete risustamine ja reostamine ning muul viisil veekogude ja
nende kallaste rikkumine ning loodusliku ilme muutmine;
f) looduslikult kaunites puhkekodudes liiva, kruusa jm.
kaevandamine, lageraied, kasvavate puude ja
põõsaste
vigastamine, vete reostamine, ala prahistamine või mingil
muul viisil rikkumine.
3. Turistidel ja ekskursioonidel kasutada riikliku looduskaitse
alla kuuluvate objektide külastamisel autode
parkimisel ja telkide püstitamisel selleks ettenähtud
kohti.
4. Uute ehituste püstitamine geoloogilistele ja
maastikulistele üksikobjektidele või nende otsesesse
lähedusse,
kuivendusvete juhtimine karstilehtritesse jt. tööd,
mis muudavad suuremal või vähemal määral
kaitsealuste objektide
või nende lähema ümbruse looduslikku ilmet.
tuleb koosk lastada vastava rajooni TSN Täitevkomitee
looduskaitse
komisjoniga ning vabariikliku tähtsusega objektide korral
ka Metsamajanduse ja Looduskaitse Peavalitsusega.
III. Riikliku looduskaitse alla võetud vabariikliku ja
kohaliku tähtsusega
botaaniliste üksikobjektide kaitse korraldamise eeskiri
l. Botaaniliste objektide riikliku kaitse eesmärgiks on
säilitada meie väärtuslikumaid dendraariume,
katsekultuure,
viljapuuaedu ja viljapuid, metsaosi, puude rühmi ja
salusid, puiesteid ja üksikuid põliseid või muul
põhjusel kaitset
väärivaid puid ja põõsaid, samuti Eesti
NSV-s esinevaid haruldusi, teaduslikult huvipakkuvaid või
dekoratiivseid
taimeliike.
2. Riikliku kaitse alla võetud botaaniliste
üksikobjektide säilitamise eesmärgil on
keelatud:
a) dendraariumide, kaitsekultuuride, viljapuuaedade, metsaosade,
puude rühmade, salude ja puiesteede raiumine,
rikkumine või kahjustamine;
b) üksikult kasvavate viljapuude ning põliste
või haruldaste puude raiumine, nende võra, tüve
ja juurestiku
rikkumine või kahjustamine ning puude lähema
ümbruse risustamine;
c) liigina kaitse all olevate haruldaste taimede murdmine
või puude raiumine, vigastamine (puude koorimine, okste
murdmine jne.) või mõnel muul nende kahjustamine
kõikjal, kus nad esinevad Eesti NSV looduslikus taimkattes.
Nende
herbaarset kogumist võib lubada ainult Metsamajanduse ja
Looduskaitse Peavalitsus. Aladel, kus esineb riikliku kaitse
all olevaid taimi, on lubatud ainult selline maaalade kasutamise
viis, mis ei ohusta nende taimeliikide olemasolu;
d) liigina kaitse all olevate dekoratiivsete taimede kogumine
mitteteaduslikel eesmärkidel ja müük.
3. Dendraariumide, kaitsekultuuride ja viljapuuaedade
rekonstrueerimine tuleb kooskõlastada Metsamajanduse ja
Looduskaitse Peavalitsusega.
4. Maavaldajad on kohustatud oma maavalduse piires olevaid
objekte kaitsma ja hooldama.
IV. Riikliku looduskaitse alla võetud vabariikliku ja
kohaliku tähtsusega
zooloogiliste üksikobjektide kaitse korraldamise
eeskiri
1. Zooloogiliste objektide riikliku kaitse eesmärgiks on
säilitada Eesti NSV-s esinevaid huvitavamaid loomakooslusi
ning haruldusi, teaduslikult huvipakkuvaid või
rahvamajanduse seisukohalt kasulikke loomaliike, samuti luua
meie
vabariigis pesitsevatele ja läbirändel peatuvate
lindudele ohutuid pesitsemis- ja rändtingimusi.
2. Riikliku kaitse alla võetud loomaliikide
säilitamise eesmärgil on keelatud:
a) kaitsealuseid loomi jälitada, püüda või
tappa ükskõik missugusel viisil, samuti hävitada
nende pesapaiku,
rüüstada pesi ja häirida poegi pesades;
b) Metsamajanduse ja Looduskaitse Peavalitsuse loata muuta
looduslikke tingimusi kotkasta ja must-toonekurgede
pesade ümhruses 200 m raadiusega;
c) laululindude püüdmine puurispidamise või
mõnel muul eesmärgil ja nende müük;
d) metsasipelgate (metsakuklase ja salukuklase) pesakuhilate
rüüstamine ning vigastamine, samuti sipelgate, nende
nukkude ja pesaainese kogumine mistahes eesmärgil.
Märkus: Metsamajanduse organite, teaduslike asutuste
või õppeasutuste poolt sipelgapesade
ümberasustamine,
poolitamine ja paljundmnine metsakaitseeesmärgil on
lubatud.
3. Kotkaste ja must-toonekurgede filmimist ja fotografeerimist
nende pesapaikadel lubatakse ainult kooskõlastatult
Metsamajanduse ja Looduskaitse Peavalitsusega.
4. Riikliku kaitse all olevate, kuid jahimajanduslikku
tähtsust omavate loomaliikide küttimine on lubatud
vaid
Metsamajanduse ja Looduskaitse Peavalitsuse poolt
väljaantud erilubade alusel.
5. Juhuslikult püünisesse sattunud kaitse alla
kuuluvad loomad tuleb viibimata vabastada. Mõrdadesse
sattunud
lindudele väljapääsu tagamiseks tuleb
kalapüügirajoonides kuivatada mõrdasid avatud
päradega. Looduskaitse
all olevate vigastatud või surma saanud loomade ja
lindude - kotkad, toonekured, sookurg, karu, hirv, marsaal,
lendorav ja kobras leiust tuleb teatada koheselt Metsamajanduse
ja Looduskaitse Peavalitsusele. Lindude ja loomade
püüdmine märgistamiseks teaduslike asutuste poolt
on lubatud aasta läbi ja igal pool.
6. Kohtades, kus loomad võivad tekitada majanduslikku
kahju, võib Metsamajanduse ja Looduskaitse Peavalitsuse
eriloal küttida kaitse all olevaid loomaliike nende
arvukuse vähendamiseks, sugupoolte arvulise vahekorra
reguleerimiseks, sanitaarse seisukorra parandamiseks
(võitlus epideemiate ja parasitaarsete haiguste vastu jne.)
ning
teaduslike uurimisasutuste esildisel ka kollekteerimiseks.
Keelatud on läbi viia töid, mis on seotud kaitsealuste
loomade
massilise hävitamisega.
7. Aladel, mis on võetud riikliku kaitse alla kui lindude
pesitsemis- ja peatumiskohad, on keelatud: ala looduslike
tingimuste muutmine (kuivendamine, järvede veepinna
madaldamine), vete reostamine, jahipidamine, kogu aasta
vältel
(välja arvatud röövloomade ja -lindude
hävitamine organiseeritud korras kooskõlas jahipidamise
eeskirjadega),
linnumunade kogumine, lindude hirmutamine ja pesade
hävitamine. 15. aprillist kuni 1.septembrini roo niitmine ning
roo
ja rohu põletamine, kuni 15. juulini heina niitmine ja
karjatamine. Enne 15. juulit võib heina niita vaid
Metsamajanduse ja
Looduskaitse Peavalitsuse igakordsel eriloal. Lindude massilise
pesitsemise perioodil (15. aprillist kuni 1. juulini) on
inimeste viibimine neis kohtades lubatud vaid eriti
hädavajalikel juhtudel.
Käesolevas lisas toodud eeskirjad on kinnitatud Eesti NSV
Ministrite Nõukogu Metsamajanduse ja Looduskaitse
Peavalitsuse juhataja käskkirjaga nr. 80, 29. aprillist
1983.a.
Kingissepa Rajooni TSN Täitev-
komitee sekretär
H. SAAMEL,
LKR: 21.03.1997 14:14:01
Lisa nr. 1
Kingissepa Rajooni TSN Täitevkomitee
3. aprilli 1965. a.
otsuse nr. 32 juurde
VABARIIKLIKU TÄHTSUSEGA LOODUSKAITSEOBJEKTIDE LOETELU
1. Viidumäe Riiklik Looduskaitseala
2. Vaika Riiklik Looduskaitseala
Lisa nr. 2
Kingissepa Rajooni TSN Täievkomitee
3. aprilli 1965. a.
otsuse nr. 32 juurde
KOHALIKU TÄHTSUSEGA LOODUSKAITSEOBJEKTIDE LOETELU
I Maastiku üksikelemendid
1. Järve luited
2. Viieristi mäed
3. Soeginina pank
4. Pätsuma soo
5. Odalätsi luited
6. Leholinnus
7. Pamma maalinn nn. Kooljamäed
8. Astang
II pargid, metsapargid ja puistud
9. Kutjape tammik
10. Mõntu park
11. Sopi mets
12. Kuusepuiestik
13. Kuusn mme park
14. Maapere raun
15. Kärla park
16. Kogula männik
17. Lööne park
18. Kungla park
19. Lepna tammik
20. Koikla park
21. Roobaka park
22. Tumala park
23. Oti park
24. Koigi park
25. Roina park
26. Audla park
27. Kingli park
28. Liiva park
29. Kuivastu park
30. Musta männi puistu
III Põlised puud
31. Must mänd
32. Harilik robiinia
33. Harilik robiinia
34. Kreeka pähklipuu
35. Hall pähklipuu
36. Põldvaher
37. Põldvaher
38. Harilik pöök
39. Harilik pöök
40. Hariliku pöögi punaseleheline vorm
41. Kanada pappel
42. Ontario pappel
43. Poopuu
44. Küdoonia
45. Valge nulg
46. Must mänd
47. Kuusk
48. Mets unapuu
49. Mänd
50. Viirpuu
51. Saar
52. Poopuu
53. Tamm
54. Mänd, nn. "Nonni mänd"
55. Poopuu
56. Kadakas
57. Kuusk
58. Poopuu
59. Tamm
60. Jalakas
61. Pärn
62. Tamm, nn. "Rämmi tamm"
63. Tammed
64. Tamm nn. "Põldetagusetamm"
65. Saar
66. Pärn
67. Tamm
68. Mänd, nn. "Raagi mänd"
IV Botaanilised objektid
69. Luuderohu ja jugapuu kasvukoht
70. Tuhkpihlaka ja jugapuu kasvukoht
V Ornitoloogilised keelualad
71. Loodenina
72. Oosla maa
73. Laidu saar
74. Väikse väina roostik
75. Suurem isa laht
VI Rändrahnud
76. Päästekivi
77. Sepa suurkivi
78. Hiiukivi
79. Rändrahn
H. SAAMEL
Kingissepa Rajooni TSN Täitevkomitee sekretär
Lisa nr. 3
Kingissepa Rajooni TSN Täitevkomitee
3. aprilli 1965. a.
otsuse nr. 32 juurde
RIIKLIKKU KAITSE ALLA KUULUVATE LOOMALIIKIDE LOETELU
1. Kaljukotkas
2. Suur-konnakotkas
3. Väike-konnakotkas
4. Merikotkas
5. Madukotkas
6. Kalakotkas
7. Valge-toonekurg
8. Must-toonekurg
9. Sookurg
10. Karu
11. Hirv ja maraal
12. Põder
13. Lendorav
14. Kobras
15. Rabapistrik
16. Punajalg-pistrik
17. Tuuletallaja
18. Herilaseviu
19. Hiireviu
20. Karvasjalg-viu
21. Must-harksaba
22. Puna-harksaba
23. Kakulised
24. Kägu
25. Öösorr
26. Siniraag
27. Jäälind
28. Vaenukägu
29. Piirpääsuke
30. Rähnilised
31. Värblinnud (laululinnud), v.a. ronk, vares, harakas,
pasknäär, kodu- ja põld varblane.
32. Rabakana
33. Metsis
34. Luiged
35. Hallhani
36. Ristpart
37. Hahk
38. Kaurid
39. Alk
40. Pütid (v.a. tuttpütt)
41. Nahkhiirlased
42. Karihiirlased
43. Siil
44. Vaskuss
45. Lagrits (oravhiir)
46. Pähklinäpp (pähklihiir)
47. Eba-pärlikarp
48. Viinamäetigu
49. Metskits
50. Metssiga
51. Krüüsel
52. Turteltuvi
53. Metsakuklane
54. Salukuklane
Märkus: loetelus esitatud esimesed 14 loomaliiki on
nimetatud loodusmälestusobjektideks.
LKR: 21.03.1997 14:14:55
|