Kaitse eesmärgi kirjeldus | Nehatu looduskaitseala eesmärk on kaitsta:
1) eluslooduse mitmekesisust, eelkõige rannikulõukaid ja Litoriinamere rannalõukast tekkinud Nehatu sood ning selle eri kinnikasvamisastmes jäänukjärvi, looduslikke ja poollooduslikke kooslusi, vee- ja rannikulinnustiku pesitsus-, sulgimis- ja toitumisalasid ning rändepeatuspaiku, kaitsealuseid liike ning laane-, salu- ja soovikumetsi ja neile metsadele iseloomuliku elustiku mitmekesisust;
2) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) nimetab I lisas. Need on rannikulõukad (1150*), laiad madalad lahed (1160), rannaniidud (1630*), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad) (6210*), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*), lood (alvarid) (6280*), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), puisniidud (6530*), lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga (7210*), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010*), vanad laialehised metsad (9020*), puiskarjamaad (9070), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ning lammi-lodumetsad (91E0*);
3) kaitsealuseid liike, keda Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25) nimetab I lisas, ning nende elupaiku. Need liigid on merikotkas (Haliaeëtus albicilla), hüüp (Botaurus stellaris), laululuik (Cygnus cygnus), luha-sinirind (Luscinia svecica cyanecula), roo-loorkull (Circus aeruginosus), välja-loorkull (Circus cyaneus), soo-loorkull (Circus pygargus), rukkirääk (Crex crex), sookurg (Grus grus), punaselg-õgija (Lanius collurio), suurkoovitaja (Numenius arquata), vööt-põõsalind (Sylvia nisoria) ja punajalg-tilder (Tringa totanus);
4) kaitsealuseid liike, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ nimetab II lisas, ning nende elupaiku. Need on tiigilendlane (Myotis dasycneme), kaunis kuldking (Cypripedium calceolus) ja emaputk (Angelica palustris);
5) kaitsealuseid ja ohustatud taimeliike ning nende kasvukohti. Need liigid on vahelmine-näkirohi (Najas marina subsp. intermedia), lääne-mõõkrohi (Cladium mariscus), valge tolmpea (Cephalanthera longifolia) ja kärbesõis (Ophrys insectifera);
6) kaitsealuseid linnu- ja käsitiivaliste liike ning nende elupaiku. Need on mustsaba-vigle (Limosa limosa), rooruik (Rallus aquaticus), hallpõsk-pütt (Podiceps grisegena), põhja-nahkhiir (Epitesicus nilssonii) ja pargi-nahkhiir (Pipistrellus nathusii);
7) hallhanede (Anser anser) koondumis- ja sulgimisalasid;
8) Porsiku kadakaid ja kaitsealale jäävaid kaitstavaid looduse üksikobjekte. |
Iseloomustus | Nehatu looduskaitseala asub Lääne- ja Pärnumaal Hanila ja Varbla vallas. Nehatu soo võeti kaitse alla 1957. aastal. Kaitseala on loodud Nehatu soo, praeguste ja endiste merelahtede roostike ning vee- ja rannikulinnustiku kaitseks. Nehatu soo on kujunenud endise merelahe kinnikasvamise tagajärjel umbes 4500 aastat tagasi. Seal leidub väikseid reliktseid madalaveelisi jäänukjärvi. Soopinna kõrgus on 2,5-3,8 m. Nehatu soos esinevad ühed suuremad Atlantilise kliimaperioodi relikti - lääne-mõõkrohu kogumikud Eestis. Kaitseala on tähtis lindude rändepeatuspaik. Ala pindala on 1016,6 ha.
Kaitstavad loomaliigid: Haliaeetus albicilla, Circus aeruginosus, Tringaea, rändel Grus grus.
Kaitstav taimeliik: Cladium mariscus. (Keskkonnaekspertiis, 2000) |