Dokumendi andmete kuvamine

Õigusakt: 1990.08.21 Viljandi maakonnavalitsuse määrus nr.296 Loodushoiust Viljandi maakonnas (tühistatud)Väljad: peida ,kuva
Vastu võetud21.08.1990
RekvisiitViljandi maakonnavalitsuse 21.08.1990. a määrus nr 296
Kehtib kuni12.02.2001
PealkiriViljandi maakonnavalitsuse määrus nr.296
Loodushoiust Viljandi maakonnas (tühistatud)
Sisu

VILJANDI MAAKONNAVALITSUS

MÄÄRUS

21. august 1990. a. nr. 296

loodushoiust Viljandi maakonnas.

Ära kuulanud Viljandi Maakonnavalitsuse Keskkonnaameti peaökokoogi H. Hallemaa ettekande ning läbi

vaadanud esitatud materjalid, Viljandi Linnavalitsus märgib, et Sakala kõrgustiku ürgorgudest liigestatud ja järvederohke

maastik ning Võrtsjärve orund järvega moodustavad maakonnas ainulaadse maastikulise kompleksi. Sellel on suur

maastikuline, teaduslik, kalamajanduslik, taimestikuline, geoloogiline, kultuurilis-ajalooline jm. tähtsus ning rida

maakonna piirkondi omab väga kõrget reakreatiivset e. taastavat väärtust ja eeldusi puhkemajanduse arendamiseks.

Maakonna looduse ja maastike säilitamise ja hoidmise eesmärgil territooriumide ja loodusobjektide riikliku loodushoiu alla

võtmise ja erinevatesse kaitsekategooriatesse viimise aluseks on Eesti NSV Metsamajanduse ja Luuduskaitse TUI

1976.a. koostatud perspektiivsete kaitsealade nimekiri, ü/k "Metsaprojekt" eesti Metsakorralduskeskuse poolt

1981. a. läbi viidud looduskaitseobjektide korraldusega antud loodushoiuobjektide ja parkide nimekiri ja

täiendusettepanekud ning vabariigi teadusasutuste, eesti Vabariigi Keskkonnaministeeriumi, maakonna

keskkonnaameti, organisatsioonide, asutuste ja ettevõtete ning kodanike täiendavad põhjendatud ettepanekud ja

soovitused.

Käesoleval ajal omab Viljandi maakonnna territooriumist väärtust ja tähtsust ning vajab riikliu kaitse alla võtmist

loodushoiuterritooriumide ja -objektidena 25851,6 ha. Tulenevalt ajalooliselt kõrgest kultuuristatuse astmest on

vabariigiga võrrelduna maakonnas loodushoiu all tunduvalt väiksem pindala (vabariigis 01.jaanuari 1989.a. seisuga

14,3 %, kusjuures on tehtud rida mahukaid muutusi - täiendusi: Viljandi maakonnas tänase seisuga 7,2 %).

maakonnas puuduvad rangemad kaitstavate territooriumide kategooriad. Esindatud on erinevad kaitsealade,

mikrokaitsealade ja loodushoiuobjektide kategooriad.

Vastavalt Viljandi Maakonnavolikogu 13.juuni 1990.a. otsusele moodustatakse perspektiivis Loodi ja karksi looduspark

praeguste kaitsealade ja üksikobjektide ning puhkealade baasil.

Klassikalisele e. konserveerivale loodushoiule kulutati maakonnas Viljandi Metsamajandis 1988.a. 29,0 ja 1989.a. 12,9

tuhat rubla.

Lähtudes eeltoodust ja kooskõlas 23. veeruari 1990.a. seadusega "Eesti looduse kaitse kohta",

Viljandi maakonnavalitsus

määrab

1. Võtta riikliku loodushoiu alla lisas nr. 1 "Viljandi maakonna riiklikult kaistavate loodushouiterritooriumide ja -objektide

nimekiri" toodud loodusobjektid.

2. Võtta teadmiseks lisas nr. 2 esitatud Viljandi maakonna ja vabariigi loodushoiu võrdlevas koondkokkuvõttes kajastav

informatsioon.

3. Eesmärgiga tagada kaitse all olevate haruldaste taimede säilimine, mitte avalikkustada lisas nr. 1 kaitsekategooriate

grupis "taimestiku mikrokaitsealad" toodud kasvukohti.

4. Kinnitada riikliku kaitse alla võetud loodushoiuterritooriumide ja -objektide kaitse korraldamise juhend-eeskiri vastavalt

lisale nr. 3.

5. Kinnitada loodushoiulepingu vorm vastavalt lisale nr. 4.

6. Viljandi maakonnavalitsuse Keskkonnaametil:

6.1. sõlmida loodushoiulepingud kõigi maakasutajate ja -valdajatega hiljemalt 01. juuniks 1991.a.;

6.2. esitada hiljemalt järgmise aasta eelarve formeerimise ajaks Viljandi Maakonnavalitsusele ja Maakonnavolikogule

ettepanekud loodushoiutööde teostamiseks vajalike rahaliste vahendite eraldamise kohta.

7. Lubada massiürituste läbiviimist riikliu kaitse alla võetud loodushoiuterritooriumidel ja -objektidel vaid selleks volitatud

loodushoiuorgani ja maakasutaja nõusolekul, üldkasutatavatel puhkealadel ja laagriplatsides ning teistes massiürituste

läbiviimise kohtades maakasutaja nõusolekul..

8. Perspektiivis moodustada Loodi ja Karksi looduspark, milleks:

8.1. Viljandi Maakonnavalitsuse Keskkonnaametil koos teiste allüksuste ja kohalike omavalitsusorganite ning

vastutavate teadus- ja projekteerimisasutustega alustada 1990.a eeltöid nimetatud loodusparkide piiride ja pindalade

täpsustamiseks, põhjendamiseks ja fikseerimiseks;

8.2. Loodi looduspargi moodustamine näha ette Loodi - Raudna, Nõmme liiviku, Polli mägede ja Holstre

maastikukaitsealade baasil ning arvestada reservaladena Ahimäe, Pirmastu, Nõmme ja Pombre rekreatiivse väärtusega

maastikke;

8.3. Karksi looduspargi moodustamine näha ette Karksi , Rutu mägede ja Muti järvede maastikukaitsealade ning Karksi,

Mäeküla, Ruhijärve, Veisjärve ja Kariste puhkealade ning loodusmaastike baasil.

9. Tunnistada kehtetuks Viljndi Rajooni RSN Täitevkomitee 17. jaanuari 1964.a. otsus nr. 1"looduse kaitsest Viljandi

rajoonis".

10. Käesolev määrus koos lisadega avaldada lühendatult ajalehes "Sakala" ja trükkida omaette brosüürina koos

ajaloo- ja kultuurimälestiste nimekirjaga.

11. Perspektiivis koostada ja trükkida Viljandi maakonna loodushoiuterritooriumide ja -objektide kirjelduste, skeemide ja

fotodega kogumik ning teha Viljandi Maakonnavolikogule vastav ettepanek selleks vahendite ettenägemiseks eelarves.

12. Kontroll käesoleva määruse täitmise üle panna Viljandi Maakonnavalitsuse Keskkonnaametile.

Maavanem R. Triisa

Maasekretäri kt. K. Küttis

Lisa nr. 1.

Viljandi Maakonnavalitsuse

21. augusti 1990.a.määrusele nr.296

VILJANDI MAAKONNA (RIIKLIKULT KAITSTAVATE) LOODUSHOIUTERRITOORIUMIDE JA -OBJEKTIDE NIMEKIRI

A. KAITSEALAD (KA)

A-I. MAASTIKUKAITSEALAD (Kam)

1. Õisu põrguoru maastikukaitseala

2. Holstre maastikukaitseala

3. Nõmme liiviku maastikukaitseala

4. Polli mägede maastikukaitseala

5. Karksi maastikukaitseala

6. Rutu mägede maastikukaitseala

7. Varesemägede maastikukaitseala

8. Loodi-raudna maastikukaitseala

9. Muti järvede maastikukaitseala

10. Raudna oru maastikukaitseala

11. Uueveski maastikukaitseala (org ja männik)

12. Viljandi ürgoru maastikukaitseala

Maastikukaitsealad kokku 2597,20 ha 12tk

A-III TAIMESTIKU KAITSEALAD (Kat)

13. Halliste puisniit

Taimestiku kaitsealad kokku 19,6 ha 1tk

A-VI PINNAVORMIDE JA GEOLOOGILISED KAITSEALAD (Kag)

14. Lüütre oru kaitseala

15. Papioru kaitseala

16. Navesti orundi luidetekaitseala

Pinnavormide ja geoloogilised kaitsealad kokku 129,7 ha 3 tk

A- VIII JÄRVEKAITSEALAD (Kaj)

22. Õisu järvekaitseala

23. Ainja järvekaitseala (Ainejärve)

24. Sinejärve kaitseala (Ainja Sinejärv)

25. Karula järvekaitseala

Järvekaitsealad kokku 424,2 ha 4 tk

B. MIKROKAITSEALAD (MKA)

B-III Taimestiku mikrokaitsealad (MKAt)

1. Hallselja mikrokaitseala

2. Tilli kadastiku mikrokaitseala

3. Kiisa mikrokaitseala

4. Kaansoo mikrokaitseala

5. Raudna-Ruunaraipe mikrokaitseala

6. Närska botaaniline mikrokaitseala

7. Sammuli mikrokaitseala

Taimestiku mikrokaitsealad kokku 12,0 ha 7 tk

C. LOODUSHOIU OBJEKTID (LO)

C-I MAASTIKULISED uKSIKELEMENDID (Mu)

1. Hendrikhansu põrgu

2. Lepa paljand

3. Vaida paljand

4. Koodiorg

5. Holstre kindralimägi

6. Jaama allikas

7. maimu koobas

8. Rutu allikas

9. Kärstna allikas

10. Suislepa paljand

11. Tarvastu Kullamägi

12. Lossimägede paljand

Maastikulised üksikelemendid kokku 6,9 ha 12 tk

C-II PARGID JA METSAPARGID (Pa)

13. Abja lastekodu park

14. Õisu park

15. Kõpu park

16. Olustvere park

17. Karksi park

18. Polli park

19. Pärsti park

20. Vardi park ja allee

21. Karula park koos järvedega

22. Lahmuse park

23. Lõhavere metsapark

24. Sürgavere park

25. Kärstna park koos puiestee ja kabelimäega

26. Tarvastu metsapark

27. Köhleri park

28. Kivistiku metsapark

29. Tusti metsapark

30. Vana-Võidu park

31. Viljandi Lossipark

Pargid ja metsapargid kokku175,2 ha 19 tk

C-III DENDRAARIUMID,DENDROPARGID JA KAITSEKULTUURID (D)

32. Halliste dendropark

33. Raudsepa dendropark

Dendraariumid,dendropargid ja kaitsekultuurid kokku 3,8 ha 2 tk

C-IV VILJAPUUD JA VILJAPUUAIAD (V)

34. Oti metsõunapuu

35. Õitsemäe metsõunapuu

Viljapuud ja viljapuuaiad kokku -ha 2tk

C-V PÕLISPUUD JA PÕLISPUUDE GRUPID (P)

36. Losu kuusk

37. Penuja tamm

38. Pöögle mänd

39. Halliste hiietamm

40. Kullamäe männid

41. Lipp-Lapi punane tamm

42. Uue-Kariste põlispuude grupp

43. Vana-Kariste hõberemmelgas

44. Soosaare põlispuude grupp (Järtsaare park)

45. Jõesaare kadakas

46. Oti pärn

47. Kullese künnapuu

48. Ristimänd

49. Upsi kask

50. Upsi tamm

51. Holstre pärnad

52. liiva mänd

53. Metsema (mänd)

54. Mustapali tamm

55. Polli tamm

56. Tammemäe tammed

57. Tõllamäe tamm

58. Väike-saadu pärnad ja pihlakas

59. karksi elupuud

60. Mägiste kuusk

61. Polli elupuu

62. Tuhalaane põlispuude grupp

63. Tuhalaane tamm

64. Kopli künnapuu

65. Marno (Saare) künnapuu

66. Pärnamäe pärnad

67. Pärsti saar

68. Rahetsema mänd

69. Ritsu tamm

70. Sabaku pärnad

71. Sinialliku seedermänd

72. Undi tamm

73. Aindu põlispuude grupp

74. Auksi jalakas

75. Taari künnapuu

76. Tamme künnapuu

77. Välgita pärn

78. Juhkami tamm

79. Kloostrimetsa kask

80. Kuressaare tamm

81. Kõõsi künnapuu

82. Kõõriko jalakas

83. Säga (Lõhmuse) pärn

84. Vooru tamm

85. Lemmjõe tamm

86. Murru pärnad

87. Laidoner, J Raba talu puiestee ja tamm

88. Muhulase kadakas

89. Mursi pärnad

90. Viiralti tamm ehk Tammekoori tamm

91. Viiratsi tammed

92. Väike-Kibe pärn

93. Kirikumõisa elupuu

94. Kirikumõisa tammed

95. Lõhislehine hõbevaher

96. Oru tn. tammed ja lõhislehine kask

97. Posti tn. põlispuud

98. Uueveski hõberemmelgas

Põlispuud ja põlispuude grupid kokku 8,1 ha 63 tk

C-VI RÄNDRAHNUD JA KIVIKuLVID (r)

99. Jaanikildi rahn

100. Õisu rahnud ja kivikülv

101. Kalevipoja tool

102. Liivassaare kivi

103. Ristivälja kivi

104. Jõesaare kivi

105. Laiakivi

106. Paksu suurkivi

107. Rõugu kivi

108. Kõrvi suurkivi

109. Tuhalaane rändrahn

110. Härjamäe rahn

111. Puiatu suurkivi

112. Auksi kivi

113. Lahmuse kivi

114. Lepakose kivi

115. Linnamäe kivi

116. Kivilõppe Kalevipoja kivi

117. Kivilõppe vanapagana kivi

118. Väluste rändrahn

119. Labidakivi ehk Muuga kabelikivi

120. tammeveski kivi

121. Sammuli rahn

Rändrahnud ja kivikülvid kokku - ha 23 tk

LKR: 10.12.1997 19:29:41