Kaitse eesmärgi kirjeldus | Kaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta:
1) Lindi soostikku ja väärtuslikke metsakooslusi, ohustatud ja kaitsealuseid liike;
2) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) nimetab I lisas. Need on metsastunud luited (2180), huumustoitelised järved ja järvikud (3160), rabad (7110*), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010*), vanad laialehised metsad (9020*), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ning siirdesoo- ja rabametsad (91D0*);
3) kaitsealust liiki, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ nimetab II lisas, ja selle elupaika. See liik on kaunis kuldking (Cypripedium calceolus);
4) kaitsealuseid liike ja nende elupaiku. Need liigid on harilik jugapuu (Taxus baccata), väike käopõll (Listera cordata), harilik kopsusamblik (Lobaria pulmonaria), suur-rabakiil (Leucorrhinia pectoralis), laanerähn (Picoides tridactylus), laanepüü (Bonasa bonasia), sarvikpütt (Podiceps auritus), händkakk (Strix uralensis), värbkakk (Glaucidium passerinum), õõnetuvi (Columba oenas), kaljukotkas (Aquila chrysaetos), väike-konnakotkas (Aquila pomarina) ja merikotkas (Haliaeetus albicilla). |
Iseloomustus | Lindi looduskaitseala asub 7 lahustükina Pärnumaal Tõstamaa ja Audru valla piiril. Praeguse kaitseala piiresse jäävad hariliku jugapuu levimisalad võeti kaitse alla juba 1958. aastal. 1981. aastal sookaitsealade moodustamisel võeti ühe soona kaitse alla ka Lindi raba. 1999. aastal liideti Lindi raba ümbruses esinevad kaitstavate liikide leiukohad ja elupaigad üheks looduskaitsealaks. Kaitseala eesmärgiks on kaitsealuste taimede kasvukohtade ja loomade elupaikade, sooalade ja neid ümbritsevate metsade kaitse. Lindi soo on tekkinud Litoriinamere laguunis, kõrge luiteseljandikuga piiratud nõos. Luitevalli taga moodustuvad järvekesed, mis enamikus kesksuveks kaovad. Kaitseala pindala on 1778 ha.
Haudelinnud: Haliaeetus albicilla, Ciconia nigra, Podiceps auritus, Grus grus, Tetrao tetrix, Pluvialis apricaria, Tringa Glareola, Tringa ochropus, Tringa totanus, Cuculus canorus, Caprimulgus europaeus, Alauda arvensis, Anthus pratensis, Anthus trivialis, Motacilla alba, Troglodytes troglodytes, Erithacus rubecula, Saxicola rubetra, Turdus philomelos, Turdus iliacus, phylloscopus collybita, Phylloscopus trochilus, Ficedula hypoleuca, Lanius collurio, Fringilla coeleles.
Kaitseala külastavad ka: Circus aeruginosus, Columba oenas, Apus apus, Dryocopus martius, Dendrocopos major ja Carduelis spinus.
Kaitsealused taimeliigid: Listera cordata, Epipactis helleborine, Taxus baccata.
(Keskkonnaekspertiis, 1998) |