| Kaitsealune ala | Jalase maastikukaitseala (KLO1000157) |
| Nimi | Sõbessoo raba ja järv |
| Asukohakirjeldus | Ohukotsu ja Jalase külade vahel (kv. 38-41, 44-46, 65,78, 79. |
| Kaitse | Looduskaitse all Rapla raj. RSN TK otsusega 24.11.81.a.
Kehtestada kogu Sõbessoo rabale kaitse. Keelata seal
kalastamine ja turbatootmine. Raba piiresse jäävad endisaegsed
talumaad tuleks riigistada ja kuulutada looduskaitsemaaks.
1998. a. on Sõbessoo järv üksikelemendina looduskaitse
all. |
| Kirjandus | Eesti nSV järvede nimestik. Tallinn, 1964.
Hendrikson, H. Jõululaupäeval Sõbessoo rabajärvel. -
Loodusvaatleja, 1935, 2.
Paidla, A. Sõbessoos jaanipäeval, mihklipäeval, jõulu-
laupäeval ka. - Eesti Loodus, 1991, 9, 10.
Raudsepp, A. Eesti NSV turbasood. Tartu, 1946.
Ttuu, A., Kurm, A., Veber, K. Eesti NSV sood ja nende
põllumajanduslik kasutamine. EMMTUI teaduslike tööde
kogumik IV. Eesti NSV sood. Tallinn, 1964.
Orru, M. 1995. Eesti turbasood. Teatmik. Tallinn, lk. 93.
Kink, H., Andresmaa, E. Orru, M. 1998. Eesti soode
hüdrogeoökoloogia. Tallinn, lk. 117.. |
| Iseloomustus | Raba pikkusega ligi 3,5 km ja laiusega kuni 2 km. Sõbessoo
üldpindala on 738 ha, sellest madalsood 230 ha, siirdesood
144 ha ja raba 364 ha. Turbalasundi paksus ulatub 6,2 m.
Lasundi keskmise tüseduse (4,7 m) järgi asub Rapla maa-
konnas kolmandal kohal. Soo tekkis mineraalmaa soostu-
misel. Turvas lasub liival, merglil või lubjakivil. Toitub sa-
demetest. Eesvooluks on Konovere jõgi.
Raba on piklik loode-kagu suunas ja selle kontuur on sopi-
line. Keskosa abs. kõrgus ulatub 58,8 m, servad jäävad
umbes 54 m kõrgusele. Keskosa on lage ja laugasterikas.
Topokaardil mõõdus 1:10 000 on neid näha 176. Enamus
laugastest on loode-kagu suunas piklikud. Arvukalt esineb
suuri laukaid läbimõõduga 50-150. Ühte laugast hüütakse
Sinijärveks. Laugastealast lõuna poole jääb Sõbessoo järv
(mõnikord nimetatakse ka Jalase järveks) pikkusega 250 m,
laiusega 160 m ja pindalaga 2,5 ha. Kaldajoone pikkus
ulatub 625 m-ni. Kaldail kasvab hauldasi taimi, vees vesi-
roose. Järve ümbrus ulatub 3-4 m veepinnast kõrgemale.
Kagusopist voolab välja oja, mis kohati kaob turba sisse,
kohati voolab maapinnal. Raba jalamil see enam päeva-
valgele ei tule. Salaoja voolab umbes veerandi oma pik-
kusest maa peal. Oruke, kus see voolab, on omapärase
taimestikuga.
Sõbessoo äärealadel on toodetud pätsturvast, mida
näitavad vanad turbaaugud ja kraavid. |
| Koostanud | Ü. Heinsalu |
| Seisund | Rahuldav. |
| Tähtsus | Teaduslik, ökoloogiline, veekaitseline, rekreatiivne, õppe-
otstarbeline. Jõhvikaraba. Lipstu nõmmel ja Jalasel looduse
õpperajad. |
| Uuritus | Sõbessoo raba ja järve on uuritud süstemaatiliselt ja mitme-
külgselt. Andmeid on turbalasundist, taimestikust, järve
veest, setetest, loomastikust, salajõe reþiimist jm. |
| Loodusobjekt | Sood |
| Asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses: | Ava objekti asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses
keskkonnaportaal.ee/... |