ärakiri
HIIUMAA RAJOONI TÖÖRAHVA SAADIKUTE NÕUKOGU
TÄITEVKOMITEE
OTSUS nr. 70
26. septembril 1962. a. Kärdla
Looduskaitse kindlustamisest Hiiumaa rajoonis.
Kultuurilisel ja esteetilisel eesmärgil rajooni looduse ilu
ja omapära säilitamiseks,
tähelepanuväärsete maa-alade ja
maismaa ning veeloomastiku kaitse ja loodusvarade ratsionaalse
ning heaperemeheliku kasutamise kindlustamisel on
oluline koht Nõukogude riigis looduskaitsel. Arvesse
võttes objektide teaduslikku, kasvatuslikku ja esteetilist
tähtsust,
kooskõlas Eesti NSV ülemnõukogu Presiidiumi
seadusega 7. juunist 1957. a. "Eesti NSV looduse kaitsest" ja
Eesti
NSV Ministrite Nõukogu määrusega nr. 242, 11.
juulist 1957. a. "Abinõudest looduskaitse organiseerimiseks
Eesti
NSV-s "Hiiumaa Rajooni TSN Täitevkomitee
o t s u s t a b:
1. Kultuurilisel ja esteetilisel eesmärgil, arvestades
objektide kasvatuslikku ja teaduslikku tähtsust võtta
kohaliku
looduskaitse alla rajooni looduse ilu ja omapära
säilitamiseks pargid, kaunid maakohad, linnurikkad alad,
põlised puud
ja rändrahnud järgmiselt:
I
Kohliku looduskaitse alla kuuluvad pargid, looduslikult
tähtsad maa-alad, põlised puud ja rändrahnud
Hiiumaa
rajoonis.
1) Looduskaitse alla kuuluvad pargid:
1. Suurem isa 8.-kl. kooli juures asuv park koos Putkaste
sovhoosi ja Hiiumaa Tööstusliku Metsamajandi Tubala
m/k
valduses oleva osaga ja Suurem isa-Käina
maanteeäärne allee 4,7 km. Pindala 30,0 ha.
2. Vaemla park Putkaste sovhoosi territooriumil. Pindala 4,5
ha.
3. Emmaste park "Bolseviku" kolhoosi ja Emmaste 8.-kl. kooli
territooriumil. Pindala 2,4 ha.
4. Kõrgessaare park Hiiumaa Kalakombinaadi
territooriumil. Pindala 2,0 ha.
5. Kärdla linna parkide süsteem: kultuuripark J. Tombi
ja Posti tn. vahel ning vana park supelranna juures.
2) Kaitse alla kuuluvad maastikulised, ornitoloogilised ja
botaanilised keelualad.
1. Käina laht oma roostikulaidudega, Orjaku silm ja laht
arvates Reigi saare lõunatipust Orjaku ülemise
majakani, seal
pesitsevate ja läbirändel peatuvate lindude
tõttu ornitoloogilise keelualana.
2. Tihu järv koos ümbritseva rabaga Emmaste
külanõukogu piires ornitoloogilise keelualana.
3. Väinamere laidude rühm, kuhu kuuluvad Hanikatsi,
Varese-, Kõrge-, Ahe- ja Kõverlaid -
botaanilis-ornitoloogilise
keelualana.
4. Botaanilise keelualana sanglepa-puistu Luidja rannaliival
(Luidja lepik) Kõrgessaare metskonna kv 25.
5. Maastikulise keelualana Kassari saar tervikuna, Kassari,
Veskimäe ja Orjaku sääre ning liigirikka lehtmetsa
tõttu.
3) Geoloogilised keelualad.
1. Kallaste pank Pühalepa k/n, Vahtrepa külas ranniku
lähedal 1000 m pikkuselt.
2. Ristna pankrannik Luidja k/n territooriumil 1000 m
pikkuselt.
3. Karstiavaus "Kurisu neeluauk" Lauka k/n, "Esimese Mai"
kolhoosis Kurisu külas koos ümbrusega 50 m raadiuses
ja
Kurisusse voolav oja 200 m pikkuselt.
4. Kuriso "auk" Emmaste k/n "Kungla" kolhoosis Kuriso küla
tee ääres.
5. "Vana jõe" org Puski ja Ongu vahel.
6. Looduslikud arteesia kaevud Kärdla linnas.
4) Luuderohu ja jugapuude kasvukohad.
1. Jugapuu kasvukoht Kärdla m/k Tahkuna vahtkonnas kv. nr.
6 lit. 2; kv. nr. 7 lit. 10; kv. nr. 11 lit. 2 ja kv. nr. 12
lit. 2.
2. Jugapuu kasvukoht Putkaste m/k Leluselja vahtkonnas kv. nr.
155 lit. 14 ja 16.
3. Jugapuu kasvukoht Emmaste k/n "Kungla" kolh. Ongu küla
karjamaal.
4. Jugapuu kasvukoht Kõrgessaare m/k Palli v/k kv. nr. 61
lit. 2
5. Luuderohu kasvukoht Luidja k/n "Hiiu Kaluri" kolhoosi
Kõpu küla karjamaal. Jugapuu, luuderohi,
näsiniin,
metsõunapuu, pisilina, vesipaunikas, raudogaputk jt., kui
botaanilised haruldused, kuuluvad kaitse alla kõikjal.
5) Looduskaitse ala kuuluvad põlised puud.
1. uksik mänd (kandlemänd) Kärdla m/k
Tahkuna v/k kv. nr. 21 lit. 60 Tahkuna tee ääres.
2. Mänd merikotka pesaga Putkaste m/k Ongu v/k kv. nr.
64.
3. Haab merikotka pesaga Tubala m/k Laasi v/k kv. nr. 31.
4. Must mänd Lauka k/n Sülluste külas
Käina-Hüti mnt. ääres.
5. Must lepp (sanglepp) Lauka k/n, "Esimese Mai" kolhoosi
territooriumil Lilbi külas Mihkli pere juures.
6. Põhja e. punane tamm Lauka k/n, "Esimese Mai" kolhoosi
territooriumil Lilbi külas Mihkli pere juures.
7. Sang- ja hall-lepa hüdriid Tornimäe m/k Palli v/k
kv. nr. 62 Heistesoo külas lagendikul.
8. Kased Kõrgessaare m/k Palli v/k Heistsoo külas
Soosaare pere õues.
9. Hargnev kuusk Tahkuna poolsaarel sõjaväeosa
vahtkonnas.
10. Sanglepaallee Lauka k/n "Esimese Mai" kolhoosis Lauka
asulas.
11. Sanglepp Emmaste "Bolseviku" kolhoosis Tärkma
külas Herne pere õues.
12. Ohvritamm Emmaste k/n "Bolseviku" kolhoosis Tärkma
küla tee ääres.
13. Püramiidi kujuline kadakas Emmaste k/n "Kungla"
kolhoosi territooriumil "Vähesoo metsas".
14. Neli kadakat Emmaste k/n "Kungla" kolhoosi territooriumil
Leetselja külas.
15. Pihlakas Emmaste k/n "Kungla" kolhoosi territooriumil
Mänspäe küla tee ääres.
16. Kadakas Emmaste k/n "Kungla" kolhoosis Mänspäe
algkooli juures.
17. Tamm Emmaste k/n "Kungla" kolhoosi Mänspäe
külas Jaaksoni pere lähedal.
18. Jugapuu Emmaste k/n "Kungla" kolhoosi Ongu külas Veski
pere õues.
19. Püramiidkadakas Emmaste k/n "Komnoore" kolhoosis Harju
külas metsaäärsel põllupeenral.
20. Neli paplit Käina k/n Käina asulas maantee
ääres.
21. Kasesalu käina k/n "Sõpruse" kolhoosis
Käina-Emmaste mnt. ääres.
22. Kadakate rühm Käina k/n "Sõpruse" kolhoosis
Nasva külas.
23. Püramiidkadakas Lauka k/n territooriumil Hirmuste
küla Karmu talu lähedal.
24. Sanglepa allee Pühalepa k/n territooriumil Suurem
isa-Käina maantee ääres.
25. Vahtra ja tamme allee Suurem isa-Heltermaa maantee
ääres.
6) Kaitse alla kuuluvad rändrahnud ja kivikülvid.
1. Rändrahn Pühalepa k/n "Rahu Eest" kolhoosis Heilo
külas Laasi pere põllul.
2. Rändrahn Pühalepa k/n "Rahu Eest" kolhoosis
Palukülas uue Kärdla - Heltermaa mnt. ääres
uudismaa põllu serval.
3. Rändrahn Pühalepa k/n "Rahu Eest" kolhoosis
Palade-Kukka tee ääres uudismaa põllu serval.
4. "Põlise leppe" kivid Pühalepa k/n Putkaste
sohvoosi Suurem isa osakonnas Kerema tee ääres.
5. Rändrahn Käina k/n Putkaste sohvoosi territooriumil
Villemi küla põllul.
6. Tõllukivi Käina k/n Kassari kolhoosis Orjaku
"silmas".
7. Rändrahn "Nõrgakivi" Emmaste k/n "Kungla"
kolhoosis Leisu rannas.
8. Rändrahn Emmaste k/n "Bolseviku" kolhoosis Viiri
külas Murro pere põllul.
9. Kaks rändrahnu Emmaste k/n "Bolseviku" kolhoosis
Külama küla heinamaal (ü. = 22,6 ja 19,10 m).
10. Härjakivi (graniit) Lauka k/n "Esimese Mai" kolhoosis
Heiste külas, Kõrgessaare-Hüti maantee
ääres.
11. Ohvrikivi II aastatuhandest Lauka k/n "Esimese Mai"
kolhoosis, Metsakülas Raiesmaa pere maal.
12. "Unikivi" Luidja k/n Kõrgessaare m/k maadel.
13. Rändrahn "Ungru kivi" Lauka k/n Ninametsa poolsaarel
metsas.
14. Rändrahn nn. "Lepistepao suur kivi" Luidja k/n K pu
poolsaarel Sakka ranna ja Kuivalauka vahel sõjaväe
m/k
Ristna vahtkonnas (ü.=18 m).
16. Rändrahn Kärdla supelrannas.
17. Kivikülv Hausma ja Kärdla rannikul 1,5 - 2 km
ulatusest piki rannikut.
II
Vabariikliku tähtsusega looduskaitse objektid Hiiumaa
rajoonis.
1. Pargid, mis on kaitse alla võetud Eesti NSV MN
määrusega nr. 218, 5. juunil 1959. a. Suuremõisa
park Suuremõisa
8. kl. kooli juures.
2. Põlised puud, mis on kaitse alla võetud Eesti
NSV MN Metsamajanduse ja Looduskaitse Peavalitsuse juhataja
käskkirjaga nr. 25, 17. märtsist 1959. a. Harilik tamm
Luidja k/n "Hiiu Kaluri" kolhoosi ülendi külas tee
ääres (märkus:
kustutatud nimekirjast ministeeriumi kk. nr. 84 30.04.1966.
a.)
Harilik pärn Luidja k/n Hiiumaa Tööstusliku
Metsamajandi Tornimäe m/k kv. 157 ülendi külas,
ülendi pere väravas.
Harilik saar Lauka k/n Tornimäe m/k kv. 137 Oja külas
tee ääres.
Küpressitaolise vormiga kadakas Lauka k/n Tornimäe m/k
kv. 137 ülendi küla tammest 300 m läänes.
3. Rändrahnud, mis on kaitse alla võetud Eesti NSV
MN juures asuva Looduskaitse Valitsuse juhataja
käskkirjaga
nr. 25 17. märtsil 1959. a.
Kukka kivi Pühalepa k/n "Rahu Eest" kolhoosis Kukka
küla heinamaal (ü. = 42 m).
Rändrahn Pühalepa k/n "Rahu Eest" kolhoosi Kukka
küla p llul (ü. = 14,5 m).
Silmakivi (Hiiessaare kivi) Pühalepa k/n Hiiessaare
külas ranna ääres lennujaama territooriumil (ü.
= 32,8 m).
Tubala rändrahn Pühalepa k/n "Rahu Eest" kolhoosi
Tubala külas, Kärdla-Käina maantee ääres
(ü. = 20 m).
Rabakivirahnud kogumik (Helmerseni kivid) 20 tk. Pühalepa
k/n "Rahu Eest" kolhoosi maadel Hausma-Paluküla tee
ääres".
Kolm lähestikku asuvat rabakivirahnu koos väiksemate
rändrahnudega Pühalepa k/n "Rahu Eest" kolhoosi Ala
külas.
Vanapaganakivi (graniit) Pühalepa k/n Putkaste sohvoosi
Suurem isa osakonna maadel Kerema tee ääres (ü. = 10
m).
Tahkuna hiidrahn Lauka k/n Tahkuna poolsaare
põhjarannikul Tahkuna v/k (ü. = 31 m).
Mägipäe rändrahn Luidja k/n Kõrgessaare
m/k Mägipäe v/k Mägipäe Rannaviita talust kagu
pool, kv. nr. 39.
Kõpu suurkivi Luidja k/n Kõrgessaare m/k (ü.
= 27,6 m).
Põrgukivi Luidja k/n Kõrgessaare m/k hoonest 1 km
lõuna pool, Kõpu v/k (ü. = 27,5 m).
2. Kaitse alla võetud looduslike objektide
säilitamise eesmärgil keelata:
a) kaitse alla võetud parkides igasugune puude,
põõsaste vigastamine ning raiumine (välja
arvatud sanitaarraied
kooskõlastatult kohaliku metsamajandiga ning raied, mis
on seotud parkide rekostrueerimisega ettenähtud korras
kinnitatud projekti alusel), karjatamine, igasugune kaeviste
kaevamine ning ehituste püstitamine ilma Hiiumaa Rajooni
TSN TK loata: masinate ja seadmete parkimine, tee- ja
liinitrasside ajamine läbi pargi ning igasugused muud parki
ja
selle üldilmet, puid ja rohukamarat kahjustavad
tööd (kaasa arvatud lõkete tegemine).
b) kaitse alla võetud puistute ja jugapuu ning luuderohu
kasvukohtades puude raiumine (välja arvatud
hädavajalikud
sanitaarraied kooskõlas kohaliku metsamajandiga), taimede
kasvutingimuste muutmine, melioratsioonitööde
teostamine,
maade üldilme muutmine, kaitsealuste taimede (jugapuu,
luuderohi, näsiniin, mets unapuu, pisiline jt.) korjamine,
nende
vigastamine või hävitamine.
c) kaitse alla võetud Muhu väina laidudel ja
Käina lahes ning nendest 100 m kaugusel jahipidamine kogu
aasta vältel
(välja arvatud röövloomade ja lindude
hävitamine organiseeritud korras kooskõlas jahipidamise
eeskirjadega),
linnumunade kogumine, vee reostamine ja muul viisil ala
looduslike tingimuste muutmine; 1. aprillist kuni 1.
septembrini
roo niitmine ning roo ja rohu põletamine ja 1. juulini
paatide kasutamine Käina lahel ning karjatamine Käina
lahe laidudel.
d) kaitse alla võetud maastiku üksikelementide osas
pae, dolomiidi, kruusa ja liiva võtmine, igasuguste
kaevikute
tegemine, prahi maha panemine, ehituste püstitamine ning
nende loodusliku ilme muul viisil rikkumine.
e) kaitsealuste põliste ja haruldaste puude maharaiumine,
rikkumine või kahjustamine.
f) kaitsealuste rändrahnude ja kivikülvide loodusliku
ilme ja asukoha muutmine.
3. Keelata uute karjääride avamine ilma rajooni
looduskaitse komisjoniga koosk lastamata, keelata liiva ja
kruusa
kaevamine magistraalteede äärest kuni 100 m
kauguselt.
4. Nõuda projekteerijailt maanteede, elektri- ja
sideliinide trasside ning maaparandusobjektide projektide
kooskõlastamist looduskaitsekomisjoniga.
5. Kõikide tööde teostamine, mis on vastuolus
käesoleva otsusega ja on seotud kaitse all olevate alade
ja
üksikobjektide möödapääsmatu
rikkumisega, tuleb eelnevalt kooskõlastada Hiiumaa Rajooni
RSN TK-ga.
6. Säinavarude taastamise eesmärgil Hiiumaa rannavetes
keelata kalapüük (välja arvatud angerja ja
söödakala püük
kalakaitseorganite loal) Orgu, Käina ja Orjaku lahel,
arvates Reigi saarelt Orjaku ülemise majakani.
7. Vähkide täieliku väljasuremise
vältimiseks keelata nende püük Hiiumaa rajoonis.
8. Keelata asutustel, ettev tetel ja kolhoosidel
metsaraietööde läbiviimine 100 m raadiuselt III, IV
ja V kategooria teede
äärest.
9. Käesoleva otsusega kaitse ala võetud objektide ja
parkide säilitamine ja hooldamine panna maavaldajaile,
kelle
territooriumil need asuvad.
10. Käesoleva otsuse täitmise kontroll panna linna ja
küla töörahva saadikute nõukogu
täitevkomiteedele,
miilitsatöötajaile, metsakaitse töötajatele,
Hiiumaa Jahimajandile ja looduskaitsekomisjonile.
Hiiumaa Rajooni TNS Täitevkomitee
esimees /V. Tasane/
Hiiumaa rajooni TSN Täitevkomitee
sekretär /S. Koel/
LKR: 05.03.1997 16:12:51
|