688. Sotsiaalministri otsus üksikute puude ja
rändrahnude looduskaitse alla võtmise asjus.
6. oktoobril 1939.
Alus: Loodushoiu seaduse (RT 1938, 31, 253) § 13.
Võtta looduskaitse alla ja kanda looduskaitse
registrisse:
a) Puud:
1. Keldimäe tamm Harjumaal Kernu vallas Kirikla küla
Keldimäe A-3 talu krundil.
2. Riiasöödi vahtkonna kuusk ja rändrahn
Harjumaal Tallinna metskonnas Viimsi metsandikus
Riiasöödi vahtkonnas Merekindluse väravate
lähedal. Kuusk on kasvanud kivi peale, kusjuures kuuse
juurestik meenutav kuplit.
3. Kuninga-aru mänd Järvamaal Huuksi metskonnas
Laimetsa metsandikus kv. nr. 8 peal (hargneb 14 m kõrguselt
kaheks haruks).
4. Vanaveski mänd Virumaal Mahu vallas Pada küla
Vanaveski-Alt nr. 20 talu krundil.
5. Ulmi mänd Virumaal Mahu vallas Pada küla
Kohinamäe A-3 talu krundil.
6. Maidla algkooli tammed Virumaal Maidla vallas Maidla algkooli
A-49 krundil. Kolm tamme.
7. Kohila kooli tamm Virumaal Kohtla vallas Kohila algkooli
A-191 krundil.
8. Avinurme liivaaugu kolm pärna Tartumaal Avinurme
vallavalitsuse A-135 krundil.
9. Kullamäe tamm Tartumaal Pühajärve vallas
Kullamäe nr. 88 alu krundil.
10. Otepää-Urvaste maantee kolm kaske Võrumaal
Urvaste vallas. Esimene kask on Urvaste kirikust 3 km
Otepää poole maantee ääres; teine asub
esimesest 0,5 km Otepää poole maantee kaldal - hargneb 2
meetri kõrguselt kaheharuliseks; kolmas kask on Urvastest 5.
ja 6. km vahel maantee kaldal - hargneb 3 m kõrguselt
kolmeharuliseks.
11. Jõõrte pettäi Võrumaal Võru
vallas Väimela algkooli juures Tartu-Võru maantee
ääres maanteest 6,5 m kaugusel. uks tüvepool
põlenud.
12. Raha pettäi Võrumaal Võru vallas
Tartu-Võru I kl. maantee 60,6 km kohal, maantee maa-alal.
Vanadus umbes 200 a.
Kõikide puude kohta on maksev järgmine kaitseulatus:
Nende puude mahavõtmine, koorimine, okste murdmine ja
igasugune vigastamine ja kahjustamine on keelatud.
b) Rändrahnud:
1. Kustakse talu rändrahn Harjumaal Peningi vallas Kiviloo
küla Kustakse nr. 9 talu krundil.
2. Suurekivi talu rändrahn Harjumaal Peningi vallas Kiviloo
küla Suurekivi nr. 5 talu krundil.
3. "Nõiakivi" Harjumaal Peningi vallas Kiviloo asunduse
talu nr. A-44 krundil.
4. Kruusiaugu talu rändrahnud Harjumaal Anija vallas Pikva
asunduse Kruusiaugu A-4 talu krundil. Kaks rändrahnu.
5. Pedassaare rändrahnude rühm Harjumaal Kuusalu
vallas Pedassaare lähedal meres, saare loodekaldast umbes 0,5
km eemal.
6. Mohni saare rändrahn Harjumaal Kõnnu vallas Mohni
saare läänerannal, Liivalõuka ja sadamasilla
vahel, majakast lõunapoole.
7. Kiviheinamaa kärga Suurkivi Harjumaal Kõnnu
vallad Loksa küla Männiku A-54 talu ja Vihasoo küla
Nurme A-93 talu piiril.
8. Linnamaa kivid Harjumaal Nõva vallas Musa Linnamaa nr.
34 talu krundil. Kaks rändrahnu.
9. Kadaka kivi Harjumaal Nõva vallas Hindaste küla
Kadaka nr. 49a talu krundil.
10. Määniku talu rändrahnud Harjumaal Nõva
vallas Kõrgenõmme (end. Kiiremaa) küla
Kiiremaa-Männiku nr. 60 talu krundil. Neli rändrahnu.
11. Kuusevälja rändrahnude kogumikud Harjumaal Harku
vallas Mäeranna küla lähedal Kuusevälja talude
kohal, rannikuvees, ranna lähedal. Asuvad kolmes
rühmas.
12. Rehesaare suurkivi Järvamaal Ambla vallas Aegviidu
metskonnas Aegviidu metsandikus Rehesaare vahtkonnas kv. nr. 176
peal.
13. Peili kivi Virumaal Rakvere vallas Mäetaguse küla
Suurekivi nr. 18 talu krundil.
14. Peetri kivi Virumaal Muhu vallas Pada küla Raja nr. 36
talu krundil.
15. Aaso talu rändrahn Virumaal Mahu vallas Pada küla
Aaso nr. 21 talu krundil.
16. Vaindloo saare rändrahn Virumaal Vaindloo saare
idarannal, rannajoonel.
17. Utria rändrahnude külv Virumaal Vaivara vallas
mererannas Utria oja suudmest umbes 150 n lääne poole
kuni 800 m kauguseni. Rändrahnude külvis on 15 kivi
mahuga kuni 45 m³.
18. Ellamaa Sepa-Mihkli talu rändrahn Pärnumaal Lelle
vallas Ellamaa Sepa-Mihkli nr. 41 talu krundil.
19. Ristivälja suurkivi Viljandimaal Võisiku vallas
Parika küla Ristivälja nr. 64 talu krundil.
20. Annuse talu rändrahn Viljandimaal Põltsamaa
vallas Umbusi küla Annuse nr. 161 talu krundil.
Kõikide rändrahnude kohta on maksev järgmine
kaitseulatus: Nende rändrahnude lõhkumine, kuju
või ilme muutmine või teisiti kahjustamine on
keelatud.
Sotsiaalminister O. Kask.
Loodushoiu- ja Turismi-instituudi direktor P. Päts.
|