Kaitse eesmärgi kirjeldus | Kõnnumaa maastikukaitseala eesmärk on kaitsta:
1) rabasid ning nendega piirnevaid looduslikke ja poollooduslikke kooslusi, pinnavorme ja maastikuilmet, elustiku mitmekesisust ja kaitsealuseid liike ning ajaloolis-kultuurilise väärtusega objekti;
2) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) nimetab I lisas. Need on huumustoitelised järved ja järvikud (3160) , kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad – 6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), rabad (7110*), rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120), nokkheinakooslused (7150), siirde- ja õõtsiksood (7140), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010*), vanad laialehised metsad (9020*), rohunditerikkad kuusikud (9050), okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel (9060), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ning siirdesoo- ja rabametsad (91D0*);
3) liike, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ nimetab II lisas, ja nende elupaiku. Need liigid on suur-kuldtiib (Lycaena dispar), kaunis kuldking (Cypripedium calceolus) ja läikiv kurdsirbik (Drepanocladus vernicosus);
4) liike, keda Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25) nimetab I lisas, ning I lisas nimetamata rändlinnuliike ja nende elupaiku. Need liigid on kaljukotkas (Aquila chrysaetos), laululuik (Cygnus cygnus), metsis (Tetrao urogallus), mudatilder (Tringa glareola), rüüt (Pluvialis apricaria), teder (Tetrao tetrix) ja kiivitaja (Vanellus vanellus);
5) kaitsealuseid linnu-, putuka- ja imetajaliike ning nende elupaiku. Need liigid on musträhn (Dryocopus martius), laanepüü (Bonasa bonasia), nõmmelõoke (Lullula arborea), valgeselg‑kirjurähn (Dendrocopos leucotos), väänkael (Jynx torquilla), palukuklane (Formica polyctena), põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii) ja tõmmulendlane (Myotis brandtii);
6) kaitsealuseid taimeliike ja nende kasvukohti. Need liigid on ainulehine soovalk (Malaxis monophyllos), kuninga-kuuskjalg (Pedicularis sceptrum-carolinum), põdrajuure‑soomukas (Orobanche bartlingii), sookäpp (Hammarbya paludosa) ja turvastarn (Carex heleonastes). |
Iseloomustus | Kõnnumaa maastikukaitseala asub Raplamaal Kehtna, Käru ja Kaiu vallas. Praeguse Kõnnumaa maastikukaitseala koosseisu kuuluvatest loodusobjektidest võeti esimesena 1961. aastal kaitse alla Keava mäed. Järgnesid 1964. aastal Paluküla Hiiemägi ja 1981. aastal Keava, Loosalu ja Palasi raba. Oma praegustes piirides on Kõnnumaa MKA 2000. aastast. Kaitseala eesmärk on Keava, Loosalu ja Palasi rabade, Keava-Esku ja Paluküla-Sillaotsa mandrijää servamoodustiste ning kaitsealuste liikide elupaikade kaitse. Kaitsealale jääv Paluküla Hiiemägi on Lääne-Eesti kõrgeim koht (106,4 m ümp). Kaitsealale jäävad ka muistse Keava linnuse linnamägi ja Linnaaluste muinasasula alad, mis on muinsuskaitse all. Kaitseala pindala on 5743,6 ha.
Kaitsealune linnuliik: Aquila chrysaetos. (Keskkonnaekspertiis, 1999) |