Kaitse eesmärgi kirjeldus | Pakri maastikukaitseala eesmärk on kaitsta:
1) Põhja-Eesti klinti, sealhulgas Pakri saarte ja poolsaare aluspõhjakivimite paljandeid, kaitsealuseid liike ning Pakri saarte ajaloolist asustusstruktuuri, samuti säilitada looduse mitmekesisust ja maastikuilmet;
2) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) nimetab I lisas. Need on rannikulõukad (1150*), laiad madalad lahed (1160), esmased rannavallid (1210), püsitaimestuga kivirannad (1220), merele avatud pankrannad (1230), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (1630*), vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad – 6210), lood (alvarid ‒ 6280*), puisniidud (6530*), allikad ja allikasood (7160*), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010*), vanad laialehised metsad (9020*), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ning rusukallete ja jäärakute metsad (pangametsad ‒ 9180*);
3) liike, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ nimetab II lisas, ja nende elupaiku. Need liigid on suur-mosaiikliblikas (Hypodryas maturna), suur-kuldtiib (Lycaena dispar), nõmmnelk (Dianthus arenarius), madal unilook (Sisymbrium supinum), soohiilakas (Liparis loeselii), emaputk (Angelica palustris) ja jäik keerdsammal (Tortella rigens);
4) liike, keda Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25) nimetab I lisas, ja nende elupaiku ning I lisas nimetamata rändlinnuliike. Need liigid on sõtkas (Bucephala clangula), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus olor), kalakajakas (Larus canus), jääkoskel (Mergus merganser), tutkas (Philomachus pugnax), hahk (Somateria mollissima), punajalg-tilder (Tringa totanus), merikotkas (Haliaetus albicilla), krüüsel (Cepphus grylle), tõmmuvaeras (Melanitta fusca) ja tuttpütt (Podiceps cristatus);
5) kaitsealuseid loomaliike, kelleks on liivatüll (Charadrius hiaticula), roo-loorkull (Circus aeruginosus), rukkirääk (Crex crex), sookurg (Grus grus), väiketiir (Sterna albifrons), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), musträhn (Dryocopus martius), nõmmelõoke (Lullula arborea), vööt-põõsalind (Sylvi nisoria), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva), punaselg-õgija (Lanius collurio), põldtsiitsitaja (Emberiza hortulana), teelehe-mosaiikliblikas (Euphydryas aurinia), hahkkaruslane (Phragmatobia lucifera) ja tume-nõlvaöölane (Chresotis andereggii), ning nende elupaiku;
6) kaitsealuseid taimeliike, milleks on aasnelk (Dianthus superbus), kärbesõis (Ophrys insectifera), soovalk (Malaxis monophyllos), pruun raunjalg (Asplenium trichomanes) ja kolmis-seligeeria (Seligeria patula), ning nende kasvukohti. |