Liikumine kaitstaval loodusobjektil
Vastavalt looduskaitseseaduse § 15-le on kaitseala
sihtkaitse- ja piiranguvööndis või hoiualal olevad
või kaitstava looduse üksikobjekti juurde viivad teed
ja rajad päikesetõusust päikeseloojanguni
avalikuks kasutamiseks ning nende olemasolu korral peab kinnisasja
valdaja tagama nimetatud ajal inimeste juurdepääsu
kaitstavale loodusobjektile.
Õuemaal, kus asub kaitstav looduse üksikobjekt,
võivad teised isikud viibida kinnisasja valdaja
nõusolekul. Kaitstava loodusobjekti piires oleva või
seda sisaldava kinnisasja valdajal ei ole õigust keelata
viibida kinnisasjal:
1) kaitstava loodusobjekti valitseja ja kaitse korraldaja
esindajal seoses loodusobjekti valitsemise või kaitse
korraldamisega;
2) teadustöötajal, kes esitab valdaja nõudel
keskkonnaministri kehtestatud vormi kohase ning keskkonnaministri
kehtestatud tingimustel antud õiendi.
Loodusreservaadis on keelatud igasugune inimtegevus, sealhulgas
inimeste viibimine, välja arvatud järelevalve ja
päästetöödel ning loodusobjekti valitsemise ja
kaitse korraldamise eesmärgil, kaitse korraldaja
nõusolekul teadustegevuse ning loodusobjektide seisundi
jälgimise ja hindamise eesmärgil.
Ka sihtkaitsevööndis on võimalik inimeste
viibimist piirata kaitsealuste liikide elupaigas, kasvukohas ja
rändlindude koondumispaigas. Erandiks on järelevalve- ja
päästetööd, loodusobjekti kaitse korraldamise
ja valitsemisega seotud tegevus ning kaitse korraldaja
nõusolekul teostatav teadustegevus.
Liikumispiirang on enamasti sätestatud kaitse-eeskirjas
järgmiselt nt "Villike sihtkaitsevööndis on
keelatud inimeste liikumine väljaspool teed 1. märtsist
31. septembrini, välja arvatud järelevalve- ja
päästetöödel, loodusobjekti valitsemisega
seotud tegevustel ning kaitseala valitseja nõusolekul
teostataval teadustegevusel." Vahel on liikumispiiranguga ala
vööndi sees täpsustatud metskonna kvartalitega
või teid ja radasid piirangualast välja
jättes.
Tihtipeale on kaitse-eeskirjas täpsemalt välja toodud
erandid, milliste tegevuste puhul ja kellele liikumispiirang ei
kehti, seetõttu tuleks kaitse-eeskirjast selle kohta veel
ise üle lugeda.
Juhul kui püsielupaigale ei ole kehtestatud eraldi
kaitse-eeskirja, siis kehtib looduskaitseseadusest tulenev
liikumispiirang:
- kalju- ja merikotka püsielupaigas 15.02-31.07;
- madukotka, kalakotka, suur- ja väike-konnakotka ning
must-toonekure püsielupaigas 15.02-31.08.
Näiteks metsise püsielupaikades, mis on moodustatud
Keskkonnaministri 13. jaanuari 2005. a määrusega nr 1
"Metsise püsielupaikade kaitse alla võtmine" on
liikumispiirang sihtkaitsevööndis 01.02-31.08.
Liikumispiirangutega alasid saab vaadata Loodusvaatluste andmebaasi avalikust kaardirakendusest